Agne Narusk

Suuremate firmade palgasaajatel on enamjaolt ette näidata korrektsed töölepingud.

Muljetavaldavalt paljudel Eesti töötajatel pole siiani korralikke töölepinguid, näitas tööinspektsiooni sihtkontroll. Viie kuu jooksul külastasid inspektorid 423 tööandjat ning vaatasid läbi 9706 töölepingut.

Tervelt 62 protsenti tööandjatest sai puudulikult vormistatud töölepingute eest ettekirjutuse. Veelgi enam: ka kõigil ülejäänutel, keda kontrolliti, oli töötajate lepingutes lihtsamat sorti puudusi.

“Peab ütlema, et valdavalt oli tegemist tööandjate teadmatusega, mitte hooletusega,” ütles tööinspektsiooni peajurist Reet Vare. Paljud tööandjad ei tea, kust vajalikku infot leida ning milline üldse peab korralik tööleping välja nägema.

Teatavasti tuli enne 1. jaanuari 2004 sõlmitud töölepingud seadusemuudatusega kooskõlla viia praeguse aasta esimeseks jaanuariks. Tegemist on tööandjatele pandud kohustusega, töötaja puuduliku töölepingu eest vastutust ei kanna.

Vare hinnangul ei olnud töölepingute täiendamisega muret ettevõtetes, kus palgal personalijuhid. Sama kinnitasid ka küsitletud töötajad. “Minul ei olnud sellega mingisugust muret, kogu töö tegi personaliosakond õigel ajal ära,” ütles YIT Ehituse eelarvegrupi analüütik Rein Kurg.

Ettevõtetes, kus lood nii libedalt ei läinud, oli kõige suuremaks probleemiks palgatingimuste näitamine töölepingus. Sageli polnud kirjas põhipalka või oli näidatud põhipalk kehtivast miinimumpalgast madalam, näitas tööinspektsiooni kokkuvõte. Segane oli asi lisatasude maksmisega: ületunnitasu ja puhkepäevadel töötamise tasu oli sageli arvatud palga hulka. Ära polnud toodud palga arvutamise viisi ja maksmise korda.

Kui osa puudusi töölepingus töötajate õigusi ei kahjusta, sest küsimused on seadustega nii või teisiti reguleeritud (nt puhkuse andmine), siis palga suurust puudutavates küsimustes saab töötaja toetuda peaasjalikult oma töölepingule.

Töötaja keeldus

Tööinspektsiooni peajuristi sõnul tuli ette neidki olukordi, mil tööandja oli küll töötaja töölepingusse täiendused sisse viinud, kuid töötaja keeldus muudetud lepingule alla kirjutamast. “Tihtipeale oli see kombinatsioonis asjaoluga, et tööandja üritas kohustuslike muudatuste tähe all muuta ka teisi sisulisi tingimusi,” ütles Vare. Mida aga teha juhul, kui tööandja töölepingut seadusega kooskõlla lihtsalt ei vii ja kõik? “Siis tuleb töötajal pöörduda kohalikku tööinspektsiooni ning me uurime, mis on selle põhjuseks,” lubas Vare.

Aluseks muudetud
töölepingu seadus:

Alates 1. jaanuarist 2005 peab tööleping sisaldama
vähemalt järgmisi andmeid ja tingimusi (TLS § 26 lõige 1):
•• poolte andmed (nimi, isikukood või registreerimisnumber, elu- või asukoht);
•• töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg;
•• tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus;
•• ameti- või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja töö-ülesannete kirjeldus;
•• töö tegemise koht või piirkond; palgatingimused;
•• tööajanorm;
•• töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, samuti alused lisapuhkuse andmiseks;
•• töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad või nende tähtaegade määramise alused;
•• viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingus.
EPL