Helve Toomla
ametiühingute jurist

•• Kas tööandja peab töötajale maksma tasu, kui tööandja on töötaja saatnud sundpuhkusele, kuna firmal pole tööd pakkuda?

Küsimusest ei selgu, mis laadi sundpuhkusega oli tegemist.

Palgata puhkusele ei saa töö-andja ühepoolselt kedagi ega mingil juhul saata. Kui aga töötaja on tööandja palvel ise palgata puhkuse avalduse kirjutanud, ei ole tal alust tasu nõuda.

Tööseisak on seaduse järgi töö seiskumine tööks tegemiseks vajalike organisatsiooniliste või tehniliste tingimuste puudumise, vääramatu jõu või muude asjaolude tõttu. Tööseisaku aja eest tasu maksmine sõltub sellest, kelle süül tööseisak tekkis. Töötaja süül tekkinud tööseisaku aja eest talle tasu ei maksta. Muul juhul tuleb talle tasu maksta kollektiiv- või töölepingus ette nähtud ulatuses, kuid mitte vähem töölepingus kokkulepitud palgamäärast.

Lõpuks see, mida rahvasuu on hakanud sundpuhkuseks kutsuma – osaliselt tasustatav puhkus, mida tööandja võib anda töömahu või tellimuste ajutisel vähenemisel. Sellele puhkusele võib tööandja töötajaid saata kuni kolmeks kuuks aastas juhul, kui selleks on saadud nii töötaja kui ka tööinspektori nõusolek. Töötajale tuleb osaliselt tasustatavast puhkusest vähemalt kaks nädalat ette kirjalikult teatada. Kui töötaja sellega nõus ei ole, on tal õigus nõuda töölepingu lõpetamist tootmis- või töökorralduses tehtud muudatuste tõttu. Osaliselt tasustatava puhkuse ajal peab maksma puhkusetasu, mida ei tohi olla vähem kui 60% riigi alampalgast. Tänavu peab see puhkusetasu olema vähemalt 2160 krooni kuus.

Kui küsija ei kirjutanud palgata puhkuse avaldust, tuli talle tasu kindlasti maksta. Tuleks täpselt selgitada, kas ja kuidas oli tööandja selle sundpuhkuse vormistanud, ja vastavat tasu nõuda. Jätab tööandja selle maksmata, võib nõude esitada töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu.