Agne Narusk

”Üllatuste” vältimiseks on hea teada, et täiendava puhkusepäeva tasu on 66 krooni.

Sellest aastast antakse kuni 14-aastase lapse vanemale mõeldud täiendavat puhkust kolm kuni kuus tööpäeva, varem peeti arvestust kalendripäevades. Kuid mõiste „tööpäev” ei pruugi sugugi mitte kõigi tööinimeste jaoks tähendada harjumuspärast kaheksat töötundi, näitavad toimetusse tulnud küsimused.

Näiteks töötab 2-aastase lapse ema osalise tööajaga neli tundi päevas. Kas personalitöötajal on õigus eraldada täiendavat lapsepuhkust küsinud naisele seadusesse kirjutatud kuue tööpäeva asemel vaid kolm? Ehk siis kaheksa tööpäevatunniga jagades kolm päeva. Ja kas päästetöötaja, kelle tööpäev kestab 24 tundi, võib kuue “lapsepäeva” asemel küsida neid rohkem?

Kuni pole ühtset seisukohta, kas tööpäeva all mõistetakse siin töötaja enda tööpäeva, töö- ja puhkeaja seadusest tulenevat ajavahemikku ööpäevas, mil töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid, või hoopis samas seaduses näidatud 8-tunnist üldise riikliku normi järgset tööpäeva, saavad nii puhkusevõtjad kui -andjad toetuda eelkõige vastaspoole tervele mõistusele. Jurist Helve Toomla arvates oleks õige pidada tööpäevadeks kalendrijärgseid 8-tunniseid tööpäevi, sest sel juhul oleks ühesugune täiendava lapsepuhkuse pikkus tagatud kõigile, olgu tööpäev kui pikk või lühike tahes.

Mis on tööpäev?

Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna juhataja Egle Kääratsi sõnul pole osalise tööajaga emadel-isadel põhjust karta, et nad mõnest täiendava lapsepuhkuse päevast ilma jäävad. “Nii nagu põhipuhkus on pikk 28 päeva olenemata sellest, kas töötatakse osalise või täistööajaga, peab personalitöötaja ka täiendavat lapsepuhkust samal põhimõttel andma,” ütles Käärats. “Seega on ministeeriumi käsitluse kohaselt vanemapuhkuse andmise mõttes tööpäevaks iga töötaja töö tegemise päev sõltumata selle pikkusest.” Põhjus, miks “lapsepäevi” loetakse nüüdsest töö- mitte kalendripäevades, on Kääratsi sõ-nul lihtne: vanemapuhkuse eesmärk on anda vanemale täiendavat vaba aega pere ja lastega tegelemiseks.

Tööpäevades arvestatakse nüüdsest ka vastselt isaks saanud mehele mõeldud 10-päevast isapuhkust. “Kuidas aga käituda valve- või turvatöötajast ning tervishoiu- või hoolekandetöötajast isaga, kelle tööpäev võib tööinspektori nõusolekul olla 24 tundi?” küsib jurist Toomla. “Nendele tuleks isapuhkust anda peaaegu poolteist kuud.” Kääratsi sõnul pole ebavõrdsuse pärast muretsemiseks põhjust: “Tööpäev on ikka tööpäev, on see siis ühe- või 24-tunnine.” Lisapuhkuse-päevi lapsevanemat välja võtma ei sunnita. Tasub teada, et ühe “lapse-päeva” eest tasub riik 66 krooni. Isapuhkust tasustatakse aga keskmise palga alusel.

Paindlik tööaeg perele tähtsam

•• Triin Uusberg, 3-aastase Maria ema: „Mina ei ole seni lapsevanema täiendavaid puhkusepäevi kasutanud. Riigiametnikuna on mulle ette nähtud pikem puhkus kui erasektoris töötavale abikaasale. Olen selle võimaluse seni temale jätnud. Samas, ega ta lisapuhkusepäevi kuigi aktiivselt kasutanud pole, sest tasu nende eest on minimaalne – sisuliselt on tegemist palgata puhkusega. Meil mõlemal on nii mõistva suhtumisega tööandja, et perega seotud kohustuste täitmiseks vabas ajas kokkuleppimine ei ole kunagi probleemiks olnud. Töö saab ju sellegipoolest alati tehtud. Lihtsalt aega on võimalik planeerida. Ja nii olemegi oma põhipuhkusega ilusti hakkama saanud.

•• Lapsevanema puhkusepäevade kasutamine minu töökaaslaste-tuttavate seas pole kuigi levinud. Põhjused? Arvan, et samad, mis mul endalgi. Noor pere, kes alles kodu rajamas ja peret planeerimas, ei taha rahaliselt kaotada.”

Täiendav lapsepuhkus ja isapuhkus

•• Täiendavat lapsepuhkust antakse ainult ühele vanematest. Puhkuse pikkus on kolm tööpäeva, kui peres kasvab üks või kaks alla 14-aastast last, ja kuus tööpäeva, kui seal on vähemalt üks alla 3-aastane laps või kolm või enam alla 14-aastast last.

•• Täiendavat lapsepuhkust saab ema või isa soovil igal tööaastal, selle võib liita põhipuhkusele või kasutada kokkuleppel tööandjaga muul ajal.

•• Isapuhkust saab mees võtta 10 tööpäeva lapse ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi.

•• Isapuhkuse kümne tööpäeva eest makstakse isale puhkusetasu tema keskmise palga alusel, kuid mitte rohkem kui on kolmekordne Eesti keskmine brutopalk puhkuse kasutamise kuu eelmisele kvartalile eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel.

•• Tasud maksab välja tööandja, kuid summad hüvitatakse talle riigieelarve vahenditest.

•• Mõistlik on täiendava lapsepuhkuse aeg ära näidata puhkuste ajakavas. Kui seda ei tehtud, oleks kohane oma soovist tea-tada kaks nädalat ette.

Allikad: jurist Helve Toomla, puhkuseseadus.


igor vastas teemale: #36857 16 aastat 1 Kuu tagasi
Tänan, info eest. Ma esialgselt vaatasin vanadest redaktsioonidest.
imelik vastas teemale: #36854 16 aastat 1 Kuu tagasi
Võtat kehtiva seaduse ette ja siis ka leiad

www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12904341

§ 30`. Isapuhkus

Isal on õigus saada ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi 10 tööpäeva isapuhkust, mille eest makstakse puhkusetasu tema keskmise palga alusel, kuid mitte rohkem kui kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk puhkuse kasutamise kuu eelmisele kvartalile eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel.
igor vastas teemale: #36851 16 aastat 1 Kuu tagasi
Mis tähendab nüüd? Ma pole leidnud isapuhkuse mõistet Puhkuseseaduses.