Marina Lohk, vanemtoimetaja
Peaagu pooleteiseaastase lapse ema, kelle töökoht möödunud suvel ettevõtte likvideerimise tõttu koondati, ei pea õiglaseks olukorda, kus lapsehoolduspuhkusel viibival koondatul arvestatakse vanemapalk koondamishüvitise põhjal ümber.
«Seoses praeguse majandusliku olukorraga, kus osa ettevõtteid on sunnitud tegevuse lõpetama ja koondama oma töötajad ettevõtte likvideerimise tõttu, tuleks muuta vanemahüvitise arvestamise korda koondamishüvitise saamisel ettevõtte likvideerimise tõttu,» kirjutab Sille Erala osalusveebis osale.ee.
Kui lapsepuhkusel olev töötaja saab vanemapalka ning tal on õigus koondamishüvitisele ettevõte likvideerimisel, siis ei tohiks vanemapalka koondamishüvitise saamise kuul tema arvates ümber arvestada.
Sille Erala hinnangul ei ole õiglane, et kui töötaja, kes parajasti töötab, saab koondamishüvitise ja viimase kuu väljateenitud palga, siis vanemapalgal isikule makstakse küll välja koondamishüvitis, kuid selle võrra jääb väiksemaks tema vanemahüvitis ja kui koondamishüvitis on suurem kui vanemahüvitise maksimaalmäär, siis ei saa ta vanemahüvitist üldse.
Erala sõnul ei ole koondamishüvitis selline tulu, mida vanemahüvitist saav inimene oleks soovinud, vaid on kompensatsioon selle eest, et isikul ei ole pärast vanemapuhkuse lõppemist enam töökohta, kus töötada. Praegu jääb lapsega kodus olev koondatu aga sisuliset koondamishüvitisest ilma, kuna see arvestatakse maha vanemahüvitisest.
«Mina isiklikult ei ole ju midagi selle heaks teinud, ma ei ole tahtnud seda raha saada,» rääkis Erala Tarbija24.eele. «Samas ma saan sellest seadusest ka aru, et kui sa saad mingit tulu, siis tulu on tulu,» nentis ta. Siiski ei ole Erala hinnangul võrreldav olukord, kus naine läheb omal soovil väikelapse kõrvalt tööle, olukorraga, kus ta saab koondamishüvitist.
Ministeeriumi hinnangul on vanemapalga saaja paremas olukorras
Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna peaspetsialisti Kati Lõbu sõnul on kehtiva vanemahüvitise maksmise skeemi järgi võimalik saada vanemahüvitist ning käia samal ajal ka tööl.
«Kui inimene saab vanemahüvitise saamise perioodil sotsiaalmaksuga maksustatavat töist tulu, vähendatakse vanemahüvitise suurust. Koondamishüvitist käsitletakse maksuseaduste mõttes palgatuluna, millelt makstakse nii tulumaksu kui sotsiaalmaksu, ehk koondamishüvitis läheb samuti sotsiaalmaksuga maksustatava töise tuluna vanemahüvitise suuruse vähendamisel arvesse,» selgitas ta.
Töölepingu seaduses on Lõbu sõnul küll piirangud alla kolmeaastase lapse vanema koondamisel, aga kui ettevõte likvideeritakse, on lubatud tööandja asukoha tööinspektori nõusolekul ka väikelapse vanemat koondada.
Miks ei arvestata aga lapsehoolduspuhkusel oleva isiku puhul siiski seda, et ka temal pole enam tööd ning koondamishüvitise puhul on tegemist põhimõtteliselt töö otsimise ajaks makstava hüvitisega?
«Vanemahüvitis tagab sissetuleku olukorras, kus inimese tulu väheneb lapse kasvatamise tõttu ehk tegemist on asendussissetulekuga. Kui inimesel on vanemahüvitise saamisega samal ajal ka töine sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, on tal juba sissetulek olemas ja riik vähendab makstava asendussissetuleku ehk vanemahüvitise suurust,» põhjendas Lõbu.
Samuti on tema sõnul koondatud vanemahüvitise saaja sissetulekuid võrreldes kindlasti paremas olukorras kui teine koondatu, kes vanemahüvitist ei saa. Lõbu nentis, et uut töökohta peavad mõlemad otsima, kuid väikese lapse vanemal võib olla selle võrra raskem, et ta ei pruugi lapsele kohe lasteaiakohta saada.
Kas koondamishüvitist saab lugeda palgatuluks, mida arvestatakse vanemahüvitisest maha? Kas vanemapuhkusel koondatu on tööl käinud koondatuga võrreldes paremas olukorras? Avaldage oma arvamust kommentaarides!
