Kadri Ibrus

Tuhanded inimesed ei teeni isegi täiskohal piisavalt, et jätkuks esmavajaliku tarvis.

Eelmise nädala lõpu seisuga oli Eestis 80 751 registreeritud töötut. Peaaegu teist sama palju käib küll tööl, kuid ei teeni piisavalt, et sellega ära elada. Maksu- ja tolliameti andmeil sai tänavu maikuu deklaratsioonide alusel brutotöötasuks täpselt miinimumpalga ehk 4350 krooni 19 448 inimest ja sellest veelgi vähem 54 889 inimest. Üksinda seitsme- ja kümneaastast last kasvatav Heli on üks nendest, kes käib küll täiskohaga tööl ja teeb veel lisatundegi, kuid otsa otsaga kokku saada on ikka võimatu. Heli töötab Tallinna Kaubamajas teenindajana ja saab selle eest iga kuu kätte 7200 krooni. Sellega peavad hakkama saama nii tema kui ka tema kaks last, kes tuleb mõlemad sügisest ka kooli saata. „Talvel läheb koos küttega korteri peale 4000 krooni,” kirjeldab Heli.

Korter on üüritud ja sellel on ahiküte ehk see on üks odavamaid variante, mis linnas üldse leidub. Peale selle vajavad tasumist autoliising ja sideteenused. Kui küsida, mille eest pere süüa ostab, siis pärast kohustuslike maksude üles lugemist laiutab Heli käsi: ei saa isegi aru, mille eest seda süüa veel osta. „Teeme suppi viie liitri kaupa, et siis sellest jätkuks mitmeks päevaks. Valmistoite ma muidugi ei osta. Praegu lapsed tahavad jäätist… seda ei saa iga päev lubada,” räägib Heli, kes vahel jõuab töölt koju laste juurde alles kell pool üheksa. „Meid aitavad mu ema ja isa. Ega üksi ei saakski praegu üldse hakkama,” tunnistab ta. Tema palk oli veel mõni aasta tagasi 12 000–13 000 krooni. Kuid siis kadus boonussüsteem, millega ta teenis lisaraha ka läbimüügilt, ja pool aastat tagasi otsustas kaubamaja panna inimesed tööle 0,9 kohaga, ja nii kukkusid ka palgad.

Pensionärist ema aitab

Viljandi Selveris turvatöötajana töötav 51-aastane naisterahvas saab oma tööandjalt G4S-ilt 31,50-kroonist tunnipalka, mis kuus teeb täiskohaga töötades kokku veidi üle miinimumpalga ehk 5000 krooni. Maksud tuleb sellest veel maha arvestada. „Pool aastat oli abikaasa töötu, siis oli ikka väga raske hakkama saada,” tunnistab naine, kes elab mehega kahekesi, sest lapsed on juba suured. „Korteri peale läks koos küttega 2500 krooni. Ega suurt üle ei jäänudki. Aga selle eest pidime kahekesi elama,” ütleb ta. „Nüüd sai mees suveks ajutiselt tööle. Mina teen ületunde, nii palju kui võimalik. Aga enam ülemused eriti ei lase ka ületunde teha,” selgitab naine praegust olukorda. Ka neid aitab hädast välja naise pensionärist ema. „Mis ma tahan, on, et ma saaksin normaalset palka oma töö eest. Et ma saaksin oma palgast ära elada,” sõnab ta.

Tema sõnul jäävad ka Selveris töötavate noorte emade palgad tihti kõigest 5000 krooni ligi, ehkki nad veedavad õhtuti ja nädalavahetuseti pikki tunde tööl. Eesti miinimumpalk on püsinud muutumatult 4350 krooni viimased kolm aastat. Kuigi ametiühingute esindajad on teinud igal aastal ettepanku seda tõsta, ei ole valitsus ettepanekut arvestanud. Samal ajal teatas statistikaamet eile, et võrreldes eelmise aastaga on eriti elektri ja kütte hind märkimisväärselt tõus­nud.

Firmad pole nõus palka ühtlustama

•• Teeninduse ja kaubanduse ametiühingu juhi Elle Pütsepa sõnul saab väga suur osa valdkonna töötajaid miinimum- või selle lähedast palka.

•• „Oleme kaupmeeste liidule teinud ettepanekuid juba mitu aastat järjest, et kui müüjate tööle kehtivad teatud kutsenõuded, neil peab olema vastav kvalifikatsioon, siis võiks kehtestada ka teatud ühtse palgataseme, millest allapoole ükski pood ei maksaks. Sellega nad aga ei ole siiani nõustunud,” rääkis Pütsepp.

•• Ühed neist, kes maksavad madalamaid palku, on Grossi pood ja Maxima. Hiljuti alandas töötajate palka ka Soome ettevõte Prisma, kes pani töötajad lihtsalt fakti ette: kas lepite palga langusega või koondame teid. Soomes saavad sama ettevõtte töötajad tunduvalt pare­mat palka ja seal kollektiivseid palgalangetamisi ei korraldatud. Prisma töötajate usaldusisik Tiiu Uuemäe annab firma nüüd enda koondamise pärast kohtusse.

•• „Riski ei saa töötajate kaela ajada,” lausus Elle Pütsepp, kelle sõnul pole ettevõtete selline tegevus õigustatud. „Paljud töötajad olid töökohtade ja palkadega arvestanud ja võtnud laenu. Nüüd on väga paljud ikka suurtes raskustes, kui ettevõtted teevad järsku ja ühepoolselt otsuseid palka alandada.”

Töötus teeb leplikuks

Tihti tehakse osaajatööd
Lahenduseks uued töökohad

•• Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing tõi esile, et väikese sissetuleku taga, mida saavad Eestis praegu ligi 75 000 inimest, on tihti osaajatöö ja ka nii-öelda juhutöö, mille tunnipalk on väike.

•• „Paljud inimesed on nüüd, kui töötus on nii suur, nõus ka väiksema palgaga,” sõnas Josing. Seda, kas vähem kui miinimumpalga teenijate arv võib veel kas­va­da, Josing ennustada ei tahtnud – kõik sõltub uute töökohtade tekkest.

•• Kui Eesti miinimumpalk on euro­desse arvestatuna 278 eurot, siis Lääne-Euroopas on miinimumpalk enamasti üle tuhan­de euro, USA-s eurodesse arvestatuna 872 eurot ja isegi näiteks Türgis 338 eurot.