Harry Tuul
Eesti kõige jõukama ja vaesema pensionifondi kasutaja keskmises sissetulekus on koguni kahekordne vahe.
Eesti pensionifonde võib järjestada mitmeti. Üldiselt tehakse seda kas investorite arvu, sellest otseselt sõltuva fondimahu või tootluse järgi. Huvitav pilt avaneb aga siis, kui uurida fondi investorite keskmisi sissetulekuid.
Pensionikeskuse statistikast selgus, et keskmise pensionifondi investori palga järgi valivad jõukamad kliendid Nordea fonde, kuid kui vaadata pensionifondiga liitunute arvu, domineerivad Swedbanki fondid ja Nordea sörgib sabas. Kuldset keskteed näivad pakkuvat LHV fondid, mis on kõige tootlikumad ning ühtlasi ka kasutajate arvu ja keskmise palga tabeli tipus.
„Swedbanki teise samba pensionifondidele on enda raha usaldanud väga paljud erineva sissetulekuga kliendid ning laiem läbilõige ühiskonnast viib ka pensionikoguja keskmise sissetuleku alla," selgitas Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask keskmise sissetuleku ja klientide arvukuse vahelist seost.
LHV kasutab sootuks teist taktikat. „Teise penisonisamba omanike arv, kes on otsustanud koguda mõnda LHV poolt juhitud fondi, on viimaste aastatega mitmekordistunud. Oma fondi valiku on üle vaadanud tõenäolisemalt need, kes koguvad II sambasse suuremaid summasid, mistõttu on täna keskmine LHV klient ka kõrgema sissetulekuga kui pensionikogujad keskmiselt," rääkis Ärilehele LHV Varahalduse juhatuse esimees Mihkel Oja.
Nordea Pensionsi juhi Angelika Tageli sõnul ei keskendu nemad ühele sihtrühmale, vaid olulised on kõik kliendigrupid. „Midagi erilist me sellel [jõukamate klientide] suunal teinud ei ole," sõnas ta. „Nordea pensionifondid on olnud Eesti turul alates 2008. aasta teisest poolest ja meie klientide arv on igal aastal jõuliselt kasvanud," põhjendas Tagel.
Nooremad suurendasid panuseid
Kuna mullu said need, kes pensionikogumist jätkasid, otsustada, kas nad suurendavad koos riigiga ka omapoolseid sissemakseid 2%-lt 3%-le, mõtlesid inimesed fondijuhtide hinnangul pensionikogumisele ka tavalisest rohkem.
Kuigi makse suurendamine ise fondivalitsejate sõnul pensionifondi vahetamist ei soodustanud, jäi kõigile silma ühine trend: eelkõige suurendasid makseid riskialtimad investorid neis fondides, kus on ka suurem tootlus. Või teistmoodi: makseid suurendasid rohkem nooremad inimesed, kel on ees pikk kogumisperiood ja kelle jaoks on kogumispensioni roll tulevikus suurem.
„Võib öelda, et suuremaid makseid teha soovivad liitujad on suurema tõenäosusega valinud omale kõrgema riskisuse ning oodatava tootlusega fondi. Näiteks LHV Pensionifondi XL puhul esitas eelmisel aastal 3 + 6% avalduse rohkem kui 27% klientidest, samas kui LHV valikus kõige konservatiivsema pensionifondi XS klientidest ainult 9%," tõi Oja näite.
„Märkasime käitumise erinevust lähtuvalt sellest, missuguse strateegiaga pensionifondi oli klient varem endale valinud," sõnas Tagel. „Kõige enam maksete suurendajaid on Nordea Pensionifondis A Pluss, mis on agressiivseima strateegiaga Nordea II samba fond, kus aktsiaosakaal on kuni 75%. Koguni 28% selle fondi investoritest otsustas oma makseid suurendada. Nimetatud fondi investorite keskmine vanus on kõige madalam."
„Teistes aktsiaosakaaluga Nordea pensionifondides oli maksete suurendajate osakaal väiksem, kuid siiski üle 20%. Selgelt eristub konservatiivne fond Nordea Pensionifond C, mis on suunatud inimestele, kes soovivad oma pensioniraha pigem hoida kui jõuliselt kasvatada. Selles fondis suurendas omapoolseid makseid vaid 3%," selgitas Tagel.
Aeg annab arutust
„Viimase, 2012. aasta lõpus Faktum & Arikolt tellitud küsitluse järgi oli II sambaga liitunutest, kel oli arvamus oma fondihalduri kohta, 81% kas väga rahul või pigem rahul oma fondihalduriga ning 19% ei olnud rahul või ei olnud üldse rahul," nimetas Oja. „Võib öelda, et valdav enamik liitujaid, kes on teinud teise samba makseid ning näinud oma kogutud vara kasvu, näevad kogumispensionit hea võimalusena."
Ka teised fondid kinnitasid, et ajaga on huvi II pensionisamba vastu suurenenud. „Märgata võib trendi, kus süsteemi algusaastatel liitunud inimeste huvi enda varade vastu on suurem. Seda selgitab asjaolu, et nendel inimestel on aastatega kogunenud arvestatav raha, mis on tihti inimeste kõige suurem säästetud vara," ütles Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask. „Tihti käib negatiivse hoiaku juurde ka vähene teadmine pensioniks säästmise vajalikkusest või isiklikust finantsplaneerimisest. Positiivse suhtumise kasv on tuntav ja siin on kindlasti üheks määravaks teguriks aeg. Meie pensionisüsteem on töötanud üle kümne aasta ning inimeste kogutud summad moodustavad olulise, sagedasti kõige olulisema osa nende säästudest," lisas Nordea Pensionsi juht Angelika Tagel.
Eesti pensionifondid peavad OECD raportit ebapädevaks
Eelmise aasta lõpus ilmunud OECD raportist selgus, et Eesti pensionifondide viimase viie aasta keskmised tootlused on liikmesriikide hulgas kõige kehvemad ja tasud kõige kõrgemad. Eesti pensionifondid selle hinnanguga ei nõustu.
„Kogu selle teema puhul on täiesti mööda vaadatud asjaolust, et Eesti teise samba fondide klientide keskmine vara on kiiret kasvu näidanud ning valdaval enamikul klientidest on kogunenud sissemaksetest rohkem raha," selgitas Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask. Tema sõnul keskendutakse Eesti pensionifonde teiste riikidega võrreldes väga palju tootlusenäitajatele, kuid vähem võetakse arvesse fondide erinevat investeerimisstrateegiat, millest sõltub oodatav tootlus ja risk. „Eesti pensionisüsteem on noor ning inimeste kogumisperiood pikk, mistõttu eelistab enamik kliente kõrgema aktsiasisaldusega fonde. Kui finantsturgudel läheb hästi, siis võidavad oodatavalt kõrgema aktsiasisaldusega fondid, kui halvasti, siis on nende fondide langus suurem. Pikas plaanis on siiski põhjust oodata, et aktsiaturud näitavad võlakirjaturgudest paremat tootlust," selgitas Siilivask.
Nordea Pensionsi juht Angelika Tagel nägi samuti viga metoodikas, kuid veidi teise nurga alt. „OECD raport on olulisel määral mõjutatud suure turuosaga pensionifondide tulemustest ning ei võta arvesse Eesti teise samba erisusi, kus paljud tasud, nagu näiteks depootasu, kuuluvad maksmisele valitsemistasu arvelt, mitte otse pensionifondist nagu üldiselt tavaks," põhjendas Tagel.
