Toivo Tänavsuu

* Maksuvaba tulu määr jäi endisele tasemele

* 2008.aastaks jõuab alampalk 41%-ni keskmisest palgast

Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) ja Eesti Tööandjate Keskliit leppisid kokku, et 2003. aasta alampalgamäär tõuseb praeguselt 1850-lt kroonilt 2160 kroonini.

Ametiühingud taotlesid läbirääkimiste käigus järgmise aasta uueks määraks 2255 krooni, kuid tööandjad pakkusid välja 2100 krooni. Viimased põhjendasid oma tagasihoidlikumat positsiooni vajadusega piirata tööjõukulude kasvu, et välisturu konkurentsis püsima jääda.

“Läbirääkimised tööandjatega on kulgenud edukalt ja konstruktiivselt ning saavutatud on mõlemaid osapooli rahuldav kokkulepe,” ütles EAKL-i esimees Kadi Pärnits. Ta lisas, et samas on valitsus jätnud täitmata lubaduse tõsta maksuvaba tulu määr järgmisel aastal 1400 kroonini kuus. “See tähendab seda, et koos alampalga tõusuga suureneb keskmise palga tulumaksumäär ja maksustamata tulu määr langeb 1998. aasta tasemele,” lisas ta.

Küsimusele, mil viisil alampalga tõus ikkagi töötajaid mõjutab, vastas EAKL-i sotsiaalsekretär Harri Taliga, et otseselt mõjutab see vaid miinimumtasu saajaid. “Alampalk tähendab ju praktiliselt seda, et sellest piirist väiksemat tasu ei tohi täiskoormusega töötavale inimesele maksta,” selgitas ta. Taliga lisas, et tõenäoliselt kirjutatakse kokkuleppesse ka tunnipalga alammäär, mis on kaksteist krooni ja üheksakümmend senti.

Taliga sõnul mõjutab alampalga tõus ka tulevasi pensionäre, sest mida suuremat palka inimene saab, seda suurem on edaspidi ka tema pension. Sama lugu on tema sõnul ka haigushüvitistega. Ka neid makstakse juba teenitud palga alusel.

Taliga nentis, et trahvisummade ning muude toetuste osas uus alampalgamäär muudatusi kaasa ei too.
Tallinna pensionäridele alampalga tõus ärevust ei paku. “Mul ei ole sellest sooja ega külma. Pensionid ju ei tõuse, kuid kommunaalmaksed järjest kasvavad,” ütles üks neist.