Valitsusliidu soov maksta tulevast aastast emapalka olenevalt ema lapsepuhkuse eelse sissetuleku suurusest on kasulik eeskätt keskmisest kõrgema palgaga Tallinna inimestele, mitte niivõrd madala sissetulekuga või töötutele Võrumaa emadele.
Koalitsioonilepingu kohaselt maksab riik pärast 1. jaanuari 2004 lapse ilmale toonud naisele 12 kuu jooksul sama suurt palka, kui ta teenis enne lapsepuhkusele minekut. Töötud emad saavad leppe järgi toetust alampalga määra järgi. Emapalga ülemmääraks kehtestatakse kolm keskmist palka. Eesti keskmine palk mullu viimases kvartalis oli 6512 krooni.

„See on kasulik neile, kes töötavad siit viie kilomeetri raadiuses,” ütles Riigikogu liige, mõõdukas Katrin Saks Toompeal antud telefoniintervjuus Võrumaa Teatajale. Tema hinnangul pole emapalga maksmisel vahe tegemine õigustatud. „Kas me teeme vahet Võrumaa emal ja Tallinna emal, kelle palgavahed erinevad kordi,” lausus Saks. „Lapse kasvatamise töö on ühesugune nii Võrus kui Tallinnas.”

Mõõdukad soovivad kehtestada Eestis kõigile ühesuguse lapsevanema aastase asenduspalga 4200 krooni kuus või 3000 krooni kuus poolteise aasta vältel. Asjakohase seaduseelõu andis Saks parlamendi menetlusse teisipäeval.

Mõõdukate kava nõrgaks küljeks peab Saks vastutustundetutele inimestele loodavat võimalust teenida sünnitamise pealt, mis tähendab soovimatute laste juurdekasvu. „See on meie variandi nõrk külg,” tunnistas Saks. Samas ei usu ta, et selliseid inimesi on Eestis tuhandeid. „Ilmselt on lihtsamaid viise raha teenida.”