Silva Männik

Aasta algusest püüavad töötajad töölepingu poolte kokkuleppel lõpetamise asemel otsida üles pisemadki tööandjapoolsed lepingutingimuste rikkumised, millega kaasneb lisaks töötuskindlustushüvitisele kahe kuu keskmine palk.

Varem väga populaarset töölepingu lõpetamist poolte kokkuleppel ei taha töötajad sellest aastast enam aktsepteerida, kuna mullu detsembris lisati töötuskindlustuse seadusesse punkt, et sel viisil töölt lahkumisega kindlustushüvitust ei kaasne. Lisaks õhutas töötajaid oma õigusi kaitsma ametiühingute aasta alguses korraldatud kampaania “Ei kokkuleppele!”.

Selle asemel on lepingu lõpetamisega hakanud kaasnema töötaja ja tööandja vaheline võidujooks, kus töötajad nõuavad töölepingu seaduse paragrahv 82 rakendamist. See on töölepingu lõpetamine tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise või mittenõuetekohase täitmise tõttu, millega kaasneb lisaks töötuskindlustushüvitisele tööandja poolt makstav kahe kuu keskmine palk.

Heli Raidve omanimelisest tööõigusabibüroost märkis, et tema kogemuse järgi on umbes pooltel juhtumistest see nõudmine ka õigustatud. Aastaid tagasi sõlmitud töölepingutest võib süvenemise korral leida sageli punkte, mida tööandjale ette heita.

Seda paragrahvi püütakse kasutada erinevatel motiividel, selgitas Raidve. Näiteks siis, kui töötaja on ise millegi taunimisväärsega hakkama saanud ja teab, et ülemus otsib võimalust temaga töösuhte lõpetamiseks. Või kui töötaja plaanib nagunii lahkuda, aga pole kindel, kas uues kohas katseaja läbib. Lisaks võimaldab see vaid viiepäevase etteteatamisajaga töölt lahkuda.

Raidve märkis, et eriti magus aeg sellise avaldusega lahkumiseks on just praegused kevadkuud, sest keskmise palga arvutamisel lähtutakse viimase kuue kuu töötasudest ning hetkel mahuvad sinna sisse ka detsembrikuised lisatasud ja jõulupreemiad.

Raidve sõnul leidub ka teadlikke töötajaid, kes planeerivad sellist käiku tööandja vastu pikemalt ette. Näiteks võetakse siis poole aasta jooksul mitmeid kordi haigusleht, sest haiguspäevi keskmise töötasu arvestamisel sisse ei loeta. Samal ajal tehakse tööpäevadel rohkem sellist tööd, mille eest tööandja vastavalt seadusele või lepingule lisatasu maksab, sealhulgas on töötajad rõõmuga nõus tegema näiteks ületunnitööd. Kokkuvõtteks muudab see päeva keskmise töötasu suuremaks. “Mõned töötajad on sel viisil saanud tõesti hämmastavalt suuri lahkumishüvitisi,” väitis Raidve, avalikustamata nimesid.

Ametiühingute Keskliidu jurist Helve Toomla tunnistas, et tasuta konsultatsioonide andmiseks oli tal telefon pidevalt umbes. Paari nädalaga sai oma õigustest kahe juristi suu läbi infot ligi 300 inimest.

“Oleme kuulnud, jah, et nüüd katsutakse seda pahatihti iga hinna eest rakendada ja töötajad on tõepoolest kohati liiga hoogu läinud,” ütes ta. Toomla lisas, et seda peatükki tuleks tööandja vastu kasutada aga ainult siis, kui see on tõepoolest otseselt õigustatud. Markantse näitena tõi ta töötaja, kes üritas selle paragrahvi alla mahutada etteheite, et palgapäev kõikus 8. ja 9. kuupäeva vahel. Selgus aga, et töölepingus oli ette nähtud palga maksmine enne 11. kuupäeva.

Tööandjate Keskliidu tegevdirektori asetäitja Tarmo Kriisi sõnul väheneksid tülid pisiasjade üle siis, kui töötukassa väljastaks lisaks töötuskindlustusele ka koondamistasusid. Teiseks võiks Riigikogus vastu võtmist ootavas uues töölepingu seaduses olla täpsustatud tööandjapoolse lepingutingimuse rikkumise mõistet ja selle alusel töösuhte lõpetamise võimalust.

Kriisi sõnul pole tööandjal hetkel muud teha, kui töötaja etteheiteid töövaidluskomisjonis vaidlustada. “Kuigi see on raske, sest Eesti tööõigust puudutavad seadused on väga formaalse iseloomuga ja vaidluste puhul ei tungita sisulisse olukorda,” märkis ta.

Ametiühingute Keskliidu esimehe Kadi Pärnitsa sõnul on mõistetamatu, miks viidi üldse sisse kindlustushüvitise maksmise piirang, et poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamisega kindlustushüvitust ei kaasne. Koondamistasude töötukassast maksmine Pärnitsa sõnul ei aita.

“Et vigade otsimine lõppeks ja töösuhete lõpetamised oleksid ikkagi normaalsed, mitte vastastikku traumeerivad, tuleb kindlasti töötuskindlustust maksma hakata ka neile töötegijatele, kes lõpetavad töösuhted kokkuleppel, eriti kui initsiatiiv tuli tööandjalt ja kes siiski tööd ei leia,” lausus Pärnits.

Töölepingu seadus
§ 82. Töölepingu lõpetamine tööandja poolse lepingutingimuste rikkumise või tootmis- või töökorralduses tehtud muudatuste tõttu
(1) Töötaja teatab nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandja poolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine või muudatused tootmis- või töökorralduses. Nendel juhtudel (§-d 64 ja 68) lõpetatakse tööleping niisuguste muudatuste rakendamise päevast.
(2) Määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel samal alusel maksab tööandja töötajale tema keskmise palga lepingu tähtaja möödumiseni, kuid mitte üle kahe kuu.

Töötuskindlustuse seadus
§ 6. Õigus töötuskindlustushüvitisele
(2) Töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust kindlustatul, kes lõpetas töötamise või teenistuse viimases töökohas:
1) töötaja algatusel, välja arvatud Eesti Vabariigi töölepingu seaduses sätestatud tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise korral;
2) töö- või teenistuskohustuste rikkumise, usalduse kaotamise, vääritu või korruptiivse teo tõttu;
3) poolte kokkuleppel.
[RT I 2002, 111, 663 – jõust. 01.01.2003]