K R I S T I N A T R A K S

Mitmed ministeeriumid on tulemuspalkade maksmisest loobunud, põhjenduseks ametniku töö keeruline mõõdetavus, rahapuudus ning mõistmine, et tulemuspalk on praktikas vaid uue nimega jõulu- või jaanipäevapreemia.

Näiteks ei maksa enam tulemuspalka põllumajandus-, keskkonna-, kultuuri- ning rahandusministeerium, viimane oli ametnike tulemusjuhtimise süsteemi väljatöötaja. Tulemuspalka maksavad seni kaitse-, sotsiaal-, justiits- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Kuigi riigikontroll mõistis ametnike tulemusjuhtimise süsteemi hukka juba aasta tagasi, maksab osa ministeeriume endiselt tulemuspalku õigeaegselt vastatud kirjade või asutuse eelarve koostamise eest.

Tulemuspalkade süsteem töötati rahandusministeeriumis välja 2000. aastal tollal ministeeriumis osakonnajuhina töötanud Taavi Veskimägi eestvedamisel, kes praegu juhib Res Publica fraktsiooni Riigikogus.

2001. aastal kajastus tulemuspalkadeks ette nähtud raha riigieelarves eraldi ridadel, riigieelarvest maksti ametnikele tulemuspalka välja 74,6 miljonit krooni.

Idee järgi pidi tulemusjuhtimine vähendama ülemakstud ametnike hulka ning meelitama tööle tippspetsialiste.

Kaitseministeerium maksjate seas
Kaitseministeerium on üks neid ministeeriume, kes maksab tulemuspalku, ning just praegu on käimas nn hindamisperiood. Lisatasusid tulemuslikuma töö eest makstakse kaitseministeeriumis ka kvaliteeditasuna, tulemustasuna või projektitasuna.

Kaitseministeeriumi personaliosakonna juhataja kohusetäitja Anneli Peeli sõnul võivad kvaliteeditasu saada nende ametite esindajad, kelle puhul töötulemust on raske mõõta. “Kvaliteeditasu võivad saada sekretärid, kui nad on töötanud vastavalt kehtivatele standarditele, näiteks on kirjadele õigeaegselt vastatud,” rääkis Peel. “Tulemustasu võib ametnik saada mingi korra, juhendi või eeskirja väljatöötamise eest.”

Maksimaalselt võib kaitseministeeriumi ametnik saada tulemusliku töö eest lisaraha 15 000 krooni ning kõik ametnikud ei pruugi lisaraha saada.

Sotsiaalministeerium vaatab projekte
Sotsiaalministeerium on oma töötajaid tulemuspalgaga “premeerinud” kvartaalselt, valik tulemuspalga saajate osas tehakse projektipõhiselt, st hindamiskomisjon valib ministeeriumisiseselt välja innovaatilisemad arendusprojektid.

Esimese kvartali lõpus maksis sotsiaalministeerium kokku oma töötajatele tulemuspalku 603 870 krooni. Raha said 15 projektis osalenud ametnikud, sh näiteks projektid “Laste ja erivajadustega inimeste hoolekande programm aastateks 2004–2006”, elektroonilise eelnõude kooskõlastamise süsteemi E-õigus rakendamine ministeeriumis, riigieelarve strateegia 2004 ehk sotsiaalministeeriumi ja haldusala kolme aasta eelarveprioriteedid, rahvusvahelise konverentsi “Naised, mehed ja demokraatia” läbiviimine.

Justiitsministeerium motiveerib
Justiitsministeeriumis makstakse tulemuspalka kvartaalselt ning ministeeriumi pressiesindaja Kristiina Herodese sõnul on summad küll motiveerivad. Herodes sai esimese kvartali eest tulemustasu 3600 krooni, kuna aitas konsultandina Kuku Raadiol teha juriidilisi küsimusi lahkavad saadet “Õigusega õigluseni”. “Kui poolaasta tulemuste eest tulemuspalka saan, siis kriisiolukorras kiire reageerimise eest,” ütles Herodes. “Mosina (Ämari vanglast põgenenud mõrvar Jüri Mosin – toim.) põgenemine tõi meie asutusele ikka väga kiired päevad, ületunde kogunes palju.”

Keskkonnaministeeriumis ühekordne aktsioon
Keskkonnaministeeriumi rahanduse ja halduse asekantsler Kalju Kukk ütles, et ministeerium maksis tulemuspalka vaid 2001. aastal.

“Loobusime, sest meil ei piisanud selleks palgafondi,” ütles Kukk. “Meie töötajad said keskmiselt 1000–3000 krooni ning seda ühe korra, enne 2001. aasta jõule.” Kuke sõnul ei motiveerinud selline väike summa eriti töötajaid.

Rahandusministeerium loobus maksmisest tänavu
Rahandusministeerium ei maksa ametnikele tulemustasu sellest aastast alates, põhjenduseks, et kuupalk peaks olema inimesele piisavalt hea motivaator töö tegemiseks.

Rahandusministeeriumi eelarveosakonna juhataja asetäitja Juhani Lemmik ütles, et tulemuspalga süsteem oli oma ajast pisut ees. “Keeruliseks osutus iga töötaja individuaalset panust objektiivselt hinnata ja seostada seda asutuse edukusega,” rääkis Lemmik. “Pigem juhtus nii, et tulemuspreemia jagati laiali nii või teisiti, olenemata sellest, kas asutus saavutas häid tulemusi või mitte.”

Osa ministeeriume tulemustasudest loobunud
seis tulemuspalkadega

ei maksta, ei ole kunagi makstud
- välisministeerium
- põllumajandusministeerium

maksti ainult 2001. aastal
- kultuuriministeerium
- keskkonnaministeerium

ei maksta alates sellest aastast
- rahandusministeerium

pole veel otsustatud, kas maksta või mitte
- haridus- ja teadusministeerium

makstakse tulemuspalka
- kaitseministeerium
- siseministeerium
- justiitsministeerium, kvartaalselt
- sotsiaal-ministeerium, kvartaalselt
- majandus- ja kommuni-katsiooni-ministeerium, lisatasu nimetuse all

Allikas: Äripäev