Eve Kyntäjä´, Soome Tööturu Infokeskuse juhataja
Tallinnas, vanalinna äärel, asub pisike maja, kust eestimaalased sisse-välja käivad.
Juba kolmandat aastat tegutseb Suurtüki tänavas Soome Tööturu Infokeskus. Sealsed tublid konsultandid vastavad nende eestimaalaste küsimustele, kes kaaluvad Soome tööle minekut.
Naaberriigis töötamisest huvitatud inimestele räägitakse töötajate õigustest ja kohustustest ning nendest mängureeglitest, mis kehtivad Soome tööturul. Ka Soome palgatasemest, maksudest, töötingimustest ja tööseadusandlusest.
Miks on keskust vaja?
Infokeskuse loomist Tallinnasse koordineeris Soome Ametiühingute Keskliit (SAK), seda Soome ja Eesti tööturualase koostööprojekti raames. Toetust selleks saadi Euroopa Liidu (EL) Interreg IIIA programmist. Projekti ametlikeks osapoolteks on SAK koos oma haruliitudega, Soome Teenistujate Liit ja Eesti Ametiühingute Keskliit.
Esmased eesmärgid, miks projekt käima pandi, oli kaasa aidata ELi nõudmistele vastava võrdväärse tööturu arengule Eestis ning tugevdada koostööd Soome ja Eesti tööturuorganisatsioonide ja ametivõimude vahel. Iseenesestki mõista, Soome riigi nagu ka paljude teiste EL riikide huvides on kaitsta oma tööturgu võimaliku sotsiaalse dumpingu ehk palkade allasurumise eest. Eesti riik jällegi ei või endale lubada oma kodanike endastmõistetavat diskrimineerimist välismaal. Ka mitte odava tööjõu reservaadi maine tekkimist, ehk seda, et eestlastest oskustöölistele ja spetsialistidele makstaks välismaal väiksemat palka, kui oma maa kodanikele.
Kõrgem palk meelitab
Üheks olulisemaks põhjuseks, miks eestlased lähevad Soome tööle, ongi sealsed kõrgemad palgad. Statistiliste andmete kohaselt on Soome keskmine brutopalk ligikaudu viis korda suurem Eesti omast. Soome töötaja teenis 2004. aastal keskmiselt ligi 13 eurot tunnis. Eesti vastav näitaja oli ligikaudu kolm eurot. Eesti keskmine kuupalk oli möödunud aastal umbes 450 eurot. See on veidi rohkem kui minimaalne sotsiaalabiraha Soomes. Keskmine kuupalk Soome lahe põhjakaldal oli möödunud aastal ligi 2400 eurot.
Laiendatud kollektiivlepingutega kindlaks määratud palka tuleb Soomes maksta kõigile töötajatele sõltumata sellest, kas tööandjad on organiseerunud või mitte, kas töötajad kuuluvad ametiühingusse või mitte. Ja: sõltumata ka sellest, kust riigist töötaja on pärit see on Soome ametiühingute suurimaid saavutusi, mis on kätte võideldud ränga tööga ning millest ei loobuta.
2003. aastal anti eestlastele Soomes töötamiseks 8987 tööluba. Venelastele anti kokku 8497 tööluba ehk siis vähem kui eestlastele. Ka aastal 2004 oli töölubade väljaandmise tempo endine: esimese nelja kuuga vormistati üle 3000 tööloa. Pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga olukord muutus alates 1. maist 2004 vähenes töölubade arv järsult (nelja kuuga vaid 1692 luba). Seda põhjusel, et samal ajal jõustus teenuste vaba liikumise kord. Mis tähendas, et näiteks renditöötajatel polnud Soome tööle minnes enam tööhõiveameti luba vaja. Kuigi ELi lähetatud töötajate direktiiv näeb ette, et ka rendi- ja alltöövõtu korras piiri taha saadetud inimestele tuleb maksta palka vastavalt selle riigi kollektiivlepingutele, kus tööd tehakse, siis tegelikkuses seda kahjuks alati ei järgita. Kas teadlikult või lihtsalt teadmatusest.
Soome Tööturu Infokeskus
Mida küsitakse?
milliseid muutusi tõi kaasa EL töö- ja elamislubade taotlemisel;
mida tähendab teenuste vaba liikumine renditöö, lähetatud töötajad, FIE-d;
kuidas leida tööd, milliseid kanaleid usaldada;
palgad ja maksud Soomes;
ametiühingute teenused;
mida teha, kui ette tuleb tööaja ja töökaitse alaseid rikkumisi;
millised on õppimis- ja praktikavõimalused Soomes;
kõrgkoolide ja kraadide tunnustamine.
Keskusest saab teavet:
Soome elamis- ja töölubadest;
Soome tööturukorraldusest (palgatase, maksustamine, töötin-gimused, töökaitse, pensionid jne);
seaduslikust töö leidmisest Soomes;
koondumisest ametiühingu-tesse ja nende teenustest.
Keskus pakub:
infomaterjale soome, inglise, eesti ja vene keeles;
interneti kasutamise võimalust;
nõustamist. Allikas: SAK
Keskus eestlaste seas popp
2005. aasta aprilli lõpu seisuga on Soome Tööturu Infokeskust Tallinnas külastanud üle 4000 eestimaalase.
E-posti ning telefoni teel on ühendust võtnud ligi 3000 inimest.
Infokeskuse töö planeerimise, koordineerimise ja juhtimisega tegeleb Soome Ametiühingute Keskliidu (SAK) projektijuht Eve Kyntäjä, kelle parem käsi on projektisekretär Tytti Jäppinen.
Keskuses töötavad põhikohaga kaks konsultanti, Marje Soon ja Kalev Liibert, kes nõustavad külastajaid nii eesti kui ka vene keeles.
Soovijad võivad ka iseseisvalt internetist abi otsida ja tutvuda ametiühingute tööd tutvustavate infomaterjalidega.
Infokeskuse koduleheküljelt saab teavet soome, eesti, inglise ja vene keeles.
Nõu ja abi saab ka e-posti vahendusel Kyntäjä ja Jäppinen vastavad küsimustele soome, eesti ja inglise keeles.
Infokeskusest saab teada sedagi, milliseid teenuseid pakuvad Soome ametiühingud.
Juhul kui töökohal tekib robleeme, on palgasaajal ametiühingu liikmena õigus abi saamiseks pöörduda oma ametiühingu poole.
Infokeskus korraldab ka mitmesuguseid teemaseminare ja vestlusringe tööelu aktuaalseid aspekte puudutavates küsimustes.
Keskusel on toimiv kahepoolne side nii tööturuorganisatsioonide, uurijate, poliitikute, ajakirjanike, kodanikeühenduste kui ka ametivõimudega nii Soomes, Eestis kui ka mujal EL-is.
EL-i poolt finantseerituna kestab projekt kuni augustikuuni. Pärast seda jätkab infokeskus tööd SAK-i ning Soome Teenistujate Liidu kulu ja kirjadega.
1. augustist on keskuse uus aadress Liivalaia 11/4, 10118 Tallinn, telefoninumber jääb samaks.
Soome Tööturu Infokeskus
Suurtüki 4a-8, 10133 Tallinn
Tel: 648 7750
Fax: 648 7751
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Kodulehekülg:
www.sak.fi/tallinn
