Nädala alguses toimunud haridusleppe läbirääkimistel õpetajate töö- ja palgakorralduse ning koormuse arvestuse üle kõlas ka mõte suurendada õpetajate üldtööaega praeguselt 35 tunnilt nädalas 40 tunnile. Haridustöötajate sõnul võib ettepaneku üle arutleda, aga praegu on raske mõista, missugust probleemi töötundide arvu suurendamine lahendaks.

Õpetajate täistööaja ehk 35 tunni sisse nädalas kuulub nii klassi ees viibitud aeg, tagasisidestamine, tundide ettevalmistamine ja muud ülesanded. Nädala alguses toimunud haridusleppe läbirääkimisel esitles Eesti Haridustöötajate Liit ettepanekut, mille järgi võiks õpetajate tööaeg olla 16 kontakttundi ja muud ülesanded, mis mahuvad 35 tunni sisse. Kõik lisanduvad tunnid tuleksid n-ö avatud arve põhimõttel.

Edasi loe: https://www.err.ee/1609288470/haridusleppe-labiraakimistel-tousis-teemaks-opetajate-tooaja-pikkus

 

Vabariigi Valitsus kinnitas täna Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu, millega kasvab 1. aprillist tervishoiutöötajate palga alammäär ligi 10 protsenti.

„Arstid, psühholoogid, õed ja teised tervishoiutöötajad töötavad iga päev väga pingelises töökeskkonnas. Samas on nad kõik väljas patsiendi huvide eest, teda nõustades, toetades ja ravides. Seetõttu peab spetsialiste hoidma ning nende töömotivatsioon ei peaks sõltuma elukalliduse kasvust. Kokkulepitud palgatõus aitab tagada järelkasvu ning eriala töötajate väärikat tasustamist,“ ütles terviseminister Riina Sikkut.

Tänavu 1. aprillist kasvab tervishoiutöötajate tunnitasu alamäär 10 protsenti, mis tuleneb eelmisel aastal Eesti Arstide Liidu, Eesti Õdede Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu, Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu, Eesti Kiirabi Liidu ja Eesti Haiglate Liidu vahel sõlmitud kollektiivlepingust. Mullu allkirjastatud kollektiivleping tõstis tervishoiutöötajate töötasu alammäära 20 protsenti.

Edasi loe: https://sm.ee/uudised/aprillist-touseb-tervishoiutootajate-alampalk-10

Selgitame, kas tööle kandideerijale taustauuringu tegemine on lubatud.

Lugeja küsib:

Kas ja kuidas saab tööandja tööle kandideerija tausta uurida? Kas ja mis mahus on üldse õigust seda teha?

Vastab Advokaadibüroo Lextal vandeadvokaat Kristi Sild:

Kandideerija eelmise tööandja poole võib pöörduda siis, kui kandideerija on ise märkinud kandideerimisel eelmise tööandja kontakti.

Edasi loe: https://www.sekretar.ee/uudised/2024/03/19/kkk-kandideerija-taustauuring

Paljudele tööandjatele tundub, et jäik tööõigus sunnib neid tegema tarbetuid liigutusi ja täitma mõttetuid ülesandeid. Samas on nii tööandjad kui ka töötajad valmis suuremaks paindlikkusest, et töötaja saaks oma tööaega ja koormust ise määrata.

Tööõiguse ja tööturu paindlikkuse üle arutlesid “Tööandjate tunnis” tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep, kinnisvara korrashoiuga tegeleva ettevõtte SOL Baltics juht Rinel Pius ja tervishoiuettevõtte Meliva juht Marja-Liisa Alop.

Edasi loe: https://www.sekretar.ee/uudised/2024/03/19/kas-jaik-toooigus-takistab-tooandjaid-tootajaile-parimat-pakkumast

Töötajatele peab olema puhkeruum, aga kas seal võivad riiulil seista taimekaitsevahendid?

Töötaja küsib: Meil ei ole tööl eraldi puhkeruumi. Puhata ja teed või kohvi saame juua töökoja ühes nurgas, aga seal on ühe riiuli peal nõud ja alumisel riiulil taimekaitsevahendid. Lisaks ei ole meil pesemisruumi. Kas meil on õigus nõuda, et oleks eraldi puhkeruum ja tööl oleks võimalus ennast pesta?

Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:

Taimekaitsevahendi puhul on enamasti tegemist ohtliku kemikaaliga, mille käitlemisele on kehtestatud nõuded, et töötajate tervis ei saaks kahjustada. Lisaks tavapärastele ohutusmeetmetele – isikukaitsevahendite kasutamine ning töötajate juhendamine ja väljaõpe - on oluline ka hügieeninõuetest kinnipidamine. Hügieeninõuetest kinnipidamine on oluline mistahes kemikaali kasutamisel.

Edasi loe: https://www.sekretar.ee/uudised/2024/03/19/kas-taimekaitsevahendid-voivad-olla-soomiseks-ettenahtud-ruumis