Selleks et tööandjaid oma töötajatele pensioni koguma meelitada, tuleb teha maksusoodustusi ja veel kindlam oleks tööandjapension teha sellisena, et kõik tööandjad hakkavad vaikimisi ehk automaatselt töötajatele pensioni koguma, kirjutab Kristiina Selgis sotsiaalministeeriumist.

Praegused esimene ja teine pensionisammas tagavad inimese toimetulekuks vaid hädavajaliku, seega soovib riik arendada tööandjapensioni ideed. 

Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120277489/riigil-suuremateks-pensionideks-raha-pole-panust-oodatakse-tooandjatelt

Riigikohus selgitas kolmapäevases otsuses, millistel juhtudel saab töövõtulepingu alusel nõudeid esitada, mis hetkel leping lõppeb ja millal saab lugeda töö tehtuks.

2018. aastal sõlmis CIEST METAL OÜ töövõtulepingu Feraru OÜga, mille alusel pidi viimane tegema isolatsioonitöid. Tööd ei saanud valmis lepingus märgitud tähtajaks ja CIEST METAL OÜ ei maksnud tööde eest kogu lepingujärgset tasu.

Unilaw’ õigusbüroo jurist Mihkel Nukka ütles, et kui ettevõtja jaoks tuleb töötaja kutsehaiguse diagnoos üllatuslikult, on ettevõtte riskijuhtimises lünki.

Mihkel Nukka esindas kohtus kutsehaiguse diagnoosi saanud töötajat Mairet Parmasoni. Ta ütleb vastukaaluks ettevõtjale, et see õnnetus hüüdis tulles. 

Puitmajatootja Varola koondas ligi 20 aastat palgal olnud töötaja, kuid sai veel poolteist aastat hiljem ootamatu teate tema kutsehaigusest, mis viis vaidluseni kahes kohtuastmes.

Lugu rullus lahti 2018. aastal, mil Räpinas tegutsev Varola koondas mõned töötajad. Mööblitootmise äri maht langes, põhjendas ettevõtte üks omanik Toomas Heering. Nimelt toodab firma nii puitmaju kui mööbli karkasse.
 

Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti tellimusel juba viiendat korda, kui palju tulu toovad töötavad välisüliõpilased Eestile oma õpingute ajal ja järel. Kuigi Eestis õppivate tasemeõppe välisüliõpilaste arv varasemate aastatega võrreldes vähenes, maksid välisüliõpilased 2022/23. õppeaastal siin tulu- ja sotsiaalmaksuna 16,6 miljonit ning aasta varem lõpetanud vilistlased 6,9 miljonit eurot. Seda on üliõpilaste puhul 2,5 miljonit eurot rohkem kui eelmisel õppeaastal, vilistlaste puhul aga 1,5 miljonit eurot vähem.

Statistikaameti andmeteadur ja analüüsi autor Kadri Rootalu ütles, et veidi enam kui pooled eelmisel õppeaastal Eesti kõrgkoolides õppinud välisüliõpilastest töötasid õpingute kõrvalt Eestis vähemalt ühe päeva. „Sealjuures enamik neist töötas õppeaasta jooksul kauem kui kuus kuud,“ lisas ta.

Edasi loe: https://www.stat.ee/et/uudised/tootavad-valisuliopilased-ja-vilistlased-toid-moodunud-oppeaastal-ule-23-miljoni-euro-maksutulu