Articles
Liis Plakk
Kui töötaja elukoht Eestis säilib, peab tulud deklareerima ka siis, kui välismaal viibiti üle 183 päeva.
Eesti elanikud peavad Eestis deklareerima nii Eestis kui ka välismaal saadud tulud. Et eri riikides teenitud tulusid ei maksustataks topelt, lähtutakse maksustamisel riigisisestest topeltmaksustamise vältimise sätetest ning riikidevahelistest topeltmaksustamise vältimise lepingutest. Välisriigi tulud deklareeritakse residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni lisalehel Välismaalt saadud tulu.
Eesti elanikud (residendid) peavad deklareerima välisriigis saadud tulu, nt palgatulu, rendi- või üüritulu, litsentsitasu, kasu vara võõrandamisest jm, tabelis 8.1.
Vajalik tõendamine
Välisriigis juba tasutud tulumaks võetakse Eestis tulumaksu tasumisel arvesse osas, mille tasumine oli kohustuslik. Kui välisriigis tasutud tulumaks on väiksem Eesti tulumaksust, tuleb Eestis välisriigi tulult juurde maksta vahe, mille võrra välisriigi tulumaks on Eestis arvutatud tulumaksust väiksem. Välisriigis tasutud tulumaksu saab arvesse võtta vaid tulumaksu tasumist tõendava dokumendi alusel.
Füüsiline isik peab deklareerima kogu maailmas teenitud tulud ja tasuma juurdemääratud maksud Eestis ka siis, kui ta viibib Eestist väljaspool kauem kui 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul, kuid tema elukoht Eestis säilib. Tulumaksuga maksustamise mõttes on isiku elukoht või tegelik Eestis viibimine (seega isiklikud ja majanduslikud sidemed riigiga) tema kodakondsusest määravamad.
Kuigi välisriigist saadud maksustatud palgatulult ning dividendilt Eestis tulumaksu enam tasuma ei pea, tuleb need siiski deklareerida tuludeklaratsiooni välismaalt saadud tulu vormi tabelis 8.8.
Tulumaksuvaba
Tulumaksu maksmine välismaal peab olema tõestatud
Välisriigis töötamise eest saadud tulud, võlaõigusliku lepingu alusel teenuse osutamise eest saadud tasud ning juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme tasud on Eestis tulumaksuvabad, kui:
isik viibis töötamise eesmärgil välisriigis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul,
palgatulu ja tasud olid välisriigis maksustatud (ka siis, kui maksu lõppsummaks jäi 0 krooni),
maksustamine on dokumentaalselt tõendatud.
Välisriigist saadud dividend, kui dividendi maksmise aluseks olevalt kasumiosalt on tulumaks makstud või kui dividendilt on tulumaks välisriigis kinni peetud.
Mida teha, kui lõunapausil tekib vastupandamatu soov tukastada?
Annika Küüdorf, Viruplatsi Arstikeskuse töötervishoiuarst:
Pärast söömist tekib füsioloogiliselt ärkveloleku keskuse aktiivsuse langus. Inimene muutub uniseks ja tahaks tukastada. Juba 20-minutiline uinak kosutab inimest tublisti ja taastab töövõime.
Ma pole kuulnud, et ettevõtetes tukastamist praktiseeritakse. Samas on meil määrus rasedatele ja rinnaga toitvatele töötajatele, kellele peab võimaldama töökeskkonnas privaatsetes tingimustes lamamisvõimaluse. Rasedatel võib tukastamise soovi ette tulla küll ja neil on ka selleks õigus, kui nende tervislik seisund tööajal vajab rohkem puhkust.
Teiste töötajate kohta pole praegu määrust ega muud õigusakti, mis lubaks tööajal magada. Loomulikult võib tööandja oma ettevõttes teha sisekorraeeskirja, kus määrab töö- ja puhkeaja pikkuse. Kuid puhkeaeg lõuna jm ei lähe tööaja sisse, ainult lühikesed puhkepausid (kuni 15 minutit) loetakse tööaja sisse.
Kui inimesel on tekkinud tõsine probleem, et päeval on unine ja uimane ning see tunne segab töötamist, siis on vaja tervist uurida, et probleemi põhjusele jälile saada.
Kuna iga inimene on pärast lõunasööki unisem, ei tasu lõunasöögijärgsesse perioodi võtta selliseid töökohustusi, kus on vaja teha väga olulisi otsuseid, ning mis suurt keskendumist ja tähelepanu nõuavad.
Kas tööandjal on õigus nõuda töötajalt tõendeid, kui on küsitud vaba päev kas arsti või ametniku juurde minemiseks?
Niina Siitam, tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja:
Õigusakt ei tunne mõistet «vaba päev». Teatud juhtudel näeb seadus ette töötajale tööaja hulka arvatava vaba aja andmise rasedale sünnituseelseks läbivaatuseks ning töötajale alla 1,5-aastase lapse toitmiseks.
Kui tööandja võimaldab töötajale vaba päeva muudel juhtudel, kas arsti juures käimiseks või muul põhjusel isiklike asjade ajamiseks, võib see toimuda poolte kokkuleppel. Sõltuvalt kokkuleppest säilitatakse vaba päeva eest töötasu.
Seadus ei näe ette tööandja õigust nõuda töötajalt tõendit vaba päeva kasutamise kohta. Seadus on eeldanud, et vaba päeva kasutatakse selleks, milleks seda soovitakse.
Vajadus tõendit nõuda tekib ilmselt siis, kui tööandjal pole töötajaga usalduslikku suhet. Samas aga tuleks tõendi nõudmist lugeda põhjendatuks, kui tööandjal on põhjust kahelda või ta tahab kindel olla, et töötaja kasutab vaba päeva selleks, milleks seda palus.
Reelika Raudla
Tartu Ülikooli Õigusinstituudi magistrant
Kuidas toimub füüsiliste isikute välisriigist saadud tulude maksustamine?
Välismaal saadud tulu tuleb Eestis deklareerida. Füüsiline isik peab deklareerima kõik maailmas teenitud tulud ja tasuma juurde määratud maksud Eestis ka siis, kui ta viibib Eestist väljaspool kauem kui 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul, kuid tema elukoht Eestis säilib.
Välisriigis saadud tulult juba tasutud tulumaksu võetakse Eestis tulumaksu arvutamisel arvesse. Kui välisriigis tasutud tulumaks on väiksem Eesti tulumaksuseaduse alusel tuludeklaratsioonis arvutatud tulumaksust, tuleb Eestis välisriigi tulult maksta juurde vahe, mille võrra välisriigi tulumaks on Eestis arvutatud tulumaksust väiksem.
Helve Toomla
jurist
Mis leping sõlmida projektijuhiga?
Siin on kaks võimalust sõltuvalt sellest, kui suurt kontrolli te tahate projektijuhi üle saavutada.
Kui töötegemisel soovitakse alluvussuhet, on kasulikum töölepinguline suhe, seda ka siis, kui see on vormistatud muu lepinguna, kuid selles on vihjeid alluvussuhtele.
Kui üksikasjalik kontroll töö üle ei ole oluline, tähtsaks peetakse vaid eesmärgipärast tegutsemist, võib inimesega sõlmida käsunduslepingu.
Üks inimene võib töötada üheaegselt nii töö- kui ka käsunduslepingu alusel. Kuna käsunduslepingu suhtes tööseadused ei kehti, siis ei peeta selle puhul ka tööajaarvestust, ei ole nõutav vähemalt palga alammäära maksmine jne.
Igal juhul tuleb silmas pidada, et vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu. Seda juhul, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu.
Helve Toomla
ametiühingute jurist
Kas tähtajalise töölepinguga töötavat inimest ei ole tööandjal võimalik koondada?
On ikka võimalik, kui koondamise vajadus tekib enne töölepingu lõpetamise tähtaega. Koondamise olukord tekib töö lõppemise, töömahu vähenemise, tootmise või töö ümberkorraldamise, varem töötanud töötaja tööle ennistamise jms tõttu.
Kui töölepingu tähtaeg saabub enne töö lõppemist, lõpetatakse leping tähtaja saabumise tõttu.
Ajutisel töötajal tasuks kontrollida, kas tema töölepingu sõlmimine tähtajalisena on olnud seaduslik. Üldjuhul tuleb tööleping sõlmida määramata ajaks. Ainult töölepingu seaduses näidatud juhtudel võib määrata töölepingu tähtaja.
Kuidas tasustatakse laupäeval-pühapäeval töötamist? Arstid ja teised meditsiinitöötajad käivad valvetes ka puhkepäevadel. Vahetus kestab 12 tundi. Kas puhkepäevadel töötades on kõrgem töötasu?
Peab vahet tegema kalendrijärgsete puhkepäevade ja graafikujärgsete puhkepäevade vahel. Kalendrijärgsed puhkepäevad, laupäev-pühapäev, ei pruugi olla kõigile tegelikud puhkepäevad. Graafikujärgse töö puhul, mida meditsiiniasutuses tavaliselt rakendatakse, võivad puhkepäevad langeda ka teistele nädalapäevadele, näiteks kolma-päevale-neljapäevale. Oluline on, et töötajal oleks üldjuhul vähemalt kaks puhkepäeva nädalas.
Kui töötaja kutsutakse tööle tema graafikus ettenähtud puhkepäeval, siis tuleb sel ajal tehtud töö hüvitada poolte kokkuleppel kas raha või vaba ajaga, mõlemat korraga ei saa. Rahalise hüvituse puhul peab tööandja maksma lisatasu vähemalt 50% töötaja palga määrast. Näide: töötaja töölepingus on tunnipalgamäär 30 kr. Graafikujärgne puhkepäev on 30. jaanuaril, kuid tal palutakse sel päeval kaheksa tundi tööl olla. Selle päeva palgaks tuleb 360 kr, millest lisatasu on 120 kr (15 x 8).
Kokkuleppe hüvitusviisi, vaba aja andmise korral selle kasutamise konkreetse aja kohta soovitan vormistada kirjalikult enne puhkepäeval tööle asumist, sest hüvituse üle vaieldakse kahjuks üsna sageli.
Tahaksin teada, kas tööandja käitumine oli seaduslik või mitte. Andsin detsembris sisse lahkumisavalduse (tööleping oli sõlmitud määramata ajaks) sooviga lahkuda pooltevahelisel kokkuleppel töölt kahe nädala pärast. Tööandja võttis avalduse vastu ning me saavutasime suusõnalise kokkuleppe, et minu avaldus rahuldatakse. Päev hiljem lõpetas tööandja minu töölepingu distsiplinaarkaristusena. Punkt, mille alusel mu tööleping lõpetati, oli küll õigustatud, sest olin üle astunud keelust, mis puudutas suhteid tööandja konkurentidega. Tööandja väitis, et ta oli selle samal päeval avastanud. Kas tööandja töölepingu lõpetamine karistusena oli õigustatud, arvestades, et olin päev varem esitanud lahkumisavalduse?
Tööandjal on õigus määrata süüteole vastav karistus, sealhulgas lõpetada tööleping, ka enne seda tähtaega, mil leping lõppeks poolte kokkuleppel või töötaja omal soovil. Lahkumis-avalduse esitamine karistamist ei välista. Selles osas tööandja seadust ei rikkunud.
Page 1464 of 1593
