Väljaandja : Vabariigi Valitsus
Akti või dokumendi liik : määrus
Teksti liik : algtekst
Avaldamismärge : RTI, 29.08.2001, 71, 430

Keskmise palga arvutamise kord
Vabariigi Valitsuse 15. augusti 2001. a määrus nr 275

Määrus kehtestatakse «Palgaseaduse» (RT I 1994, 11, 154; 1995, 12, 120; 1999, 29, 397; 2000, 10, 59; 40, 248; 2001, 42, 233; 50, 287) § 2 lõike 6 alusel.

§ 1. Üldsätted

(1) Käesoleva määruse alusel arvutatakse keskmist palka seaduses ettenähtud keskmise palga säilitamise, tagamise ja maksmise juhtudeks. Seda ei rakendata ravikindlustuse hüvitise arvutamisel.

(2) Käesolevat määrust kohaldatakse töölepingu alusel töötavate isikute ning avalike teenistujate (edaspidi töötaja) keskmise palga arvutamiseks kõigi era- ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute, riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse asutuste ja teiste tööandjate (edaspidi tööandja) juures.

(3) Kollektiiv- ja töölepingus võivad pooled kokku leppida keskmise palga arvutamises töötajale soodsamatel tingimustel, kui on ette nähtud käesolevas määruses.

§ 2. Keskmise palga arvutamise alused

(1) Keskmine palk arvutatakse üldjuhul arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud palga kogusummast. Kui nimetatud perioodi jooksul on töö- või teenistussuhe olnud terve kalendrikuu peatatud, väheneb arvutamise aluseks olev kuude arv.

(2) Kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, kuid vähemalt ühe terve kalendrikuu, võetakse keskmise palga arvutamisel aluseks eelnenud kalendrikuudel teenitud palga kogusumma. Kui töötaja ei ole tööandjaga töö- või teenistussuhtes olnud ühte tervet kalendrikuud, võetakse keskmise palga arvutamisel aluseks palga kogusumma alates tööle asumise päevast kuni päevani, mil on vaja arvutada keskmist palka.

(3) Keskmise palga arvutamisel arvatakse palga koosseisu töötaja teenitud palgana käsitatavad summad – põhipalk, lisatasud, preemiad ja juurdemaksed. Keskmise palga arvutamisel ei võeta arvesse puhkusetasu ning teiselt tööandjalt saadud palka, samuti ravikindlustuse hüvitist ja teisi summasid, mida «Palgaseaduse» kohaselt ei käsitata palgana.

(4) Keskmise palga arvutamisel võetakse lisatasu arvesse ajavahemiku eest, mil see teeniti, mitte väljamaksmise aja järgi. Lisatasud, mida makstakse keskmise palga arvutamisel aluseks võetavast ajavahemikust pikema aja eest, võetakse arvesse võrdeliselt selle osaga, mis langeb keskmise palga arvutamisel aluseks võetavasse ajavahemikku.

§ 3. Keskmise päevapalga arvutamine

(1) Keskmise päevapalga arvutamisel liidetakse § 2 lõikes 1 või 2 nimetatud ajavahemiku palgasummad ja jagatakse sama ajavahemiku täistööajaga töötava töötaja tööajanormi järgse (edaspidi kalendaarse) tööpäevade arvuga, saades sel viisil ühe tööpäeva keskmise palga. Kui töötajale ei arvutatud palka kõigi keskmise palga arvutusperioodi tööpäevade eest töölt mõjuva põhjusega puudumise tõttu või kui töötaja oli ajutiselt vabastatud kohustusest teha tööd, vähendatakse arvutusperioodi tööpäevade arvu nende päevade võrra. Tööpäevade arvu ei vähendata töölt omavoliliselt puudutud või töölt kõrvaldatud päevade võrra, kui töölt kõrvaldamine oli seaduslik.

(2) Kui töö- või teenistussuhte peatumise tõttu ei ole töötajale kuue kuu jooksul palka makstud, arvutatakse keskmine päevapalk arvutamise kuul kehtivast palgamäärast. Kui töölepingus, käskkirjas, korralduses ei ole palgamäära nimetatud, loetakse see võrdseks käesoleva määruse kohaselt arvutatud keskmise palgaga aja eest, mil töötaja oli tööga kindlustatud.

(3) Kui töötajale ei ole töö- või teenistussuhte peatumise tõttu rohkem kui kaheteistkümne kuu jooksul palka makstud, korrigeeritakse töötaja palgamäära Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäära muutumise indeksiga. Indeksi väärtus arvutatakse keskmise palga maksmise vajaduse tekkimise ajal ja töö- või teenistussuhte peatamise ajal kehtinud palga alammäärade suhtena.

(4) Käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei kohaldata, kui palgamäär on kehtestatud seaduse, Vabariigi Valitsuse või kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega või on kollektiivlepingus kokku lepitud. Nimetatud juhtudel kasutatakse maksmise ajal kehtivat palgamäära. Samuti ei kohaldata lõiget 3 siis, kui indekseeritud palgamäär on Statistikaameti poolt avaldatud viimase kvartali riigi keskmisest brutokuupalgast suurem. Siis kasutatakse riigi keskmist palka.

§ 4. Keskmise päevapalga ümberarvutamine kindla ajaühiku kohta

(1) Keskmise tunnipalga arvutamiseks jagatakse arvutatud keskmine päevapalk poolte kokkulepitud tööajanormi kohase töötundide arvuga päevas.

(2) Keskmise päevapalga arvutamiseks summeeritud tööaja arvestuse korral korrutatakse keskmine tunnipalk tööajakavas ettenähtud töötundide arvuga päevas.

(3) Keskmise nädalapalga arvutamiseks korrutatakse keskmine päevapalk kalendaarse tööpäevade arvuga nädalas.

(4) Keskmise kuupalga arvutamiseks korrutatakse keskmine päevapalk selle arvutamise aluseks olnud ajavahemiku ühe kuu keskmise kalendaarse tööpäevade arvuga.

§ 5. Rakendussäte

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2002. a.

Peaminister Mart LAAR

Sotsiaalminister Eiki NESTOR

Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN


imelik vastas teemale: #33520 16 aastat 8 kuud tagasi
Palka saab töötaja ikka tööd tehtud aja ja töö eest. Keskmist palka arvutatakse teatud juhtude jaoks ja arvestus kõigile ühene.
Sirkel Sõge vastas teemale: #33517 16 aastat 8 kuud tagasi
keskmine kuupalk , nagu määrusest lähtub, arvutatakse välja kalendrijärgsete tööpäevade alusel. Siit küsimus: kui teenistuja töötab kalendrikuus rohkematel päevadel kui vaid kalendrijärgsed tööpäevad, kas ta siis saab ikkagi palka vaid kalendrijärgsete tööpäevade eest ?