Üle 30 aasta ettevõtlusega tegelenud Kadri Kullman (64) kandideerib Parempoolsete nimekirjas Euroopa parlamenti. Ta soovib seista väikeettevõtjate eest ja vähendada mõttetut bürokraatiat.

Kullman müüs üle aasta tagasi veterinaarravimitega tegeleva ettevõtte Dimedium (endise nimega Dimela) ja tegeleb nüüd poliitikaga. Ta soovib enda kogemusi ettevõtte juhtimisest poliitikas rakendada.

Tööturule on peagi jõudmas uus põlvkond noori, alfageneratsioon (α-generatsioon), kes määrab tulevikutöö sisu ja töötamise mõttemalle. Esimesed sammud sellel teekonnal saavad alguse lastetoast, aga ka tööandjatel on kohustus sõna sekka öelda, kirjutab Kaija Teemägi.

Alfapõlvkond, kelle sünniaasta jääb vahemikku 2010-2025, on esimene generatsioon, kes ei tea ajast enne internetti ja kellel on enamuse teadlikust elust olnud käeulatuses mõni nutividin. 2000. aastate esimese kümnendi lõpus sündinud noored on paari aasta pärast kandideerimas ettevõtetesse või juba praegu tegemas vaheaegadel hooajatööd. See eeldab tööandjatelt mõtteviisi muudatust ja tegutsemist.

Edasi loe: https://www.err.ee/1609338825/kaija-teemagi-alfageneratsioon-stardib-tooturule

CV.ee läbiviidud uuringust selgub, et 50 protsenti küsitletud töötajatest on mõelnud otsida põhitöö kõrvale ka lisatöö. Peamised põhjused lisatöö otsimiseks on seotud majandusliku kindlustunde ja eneseteostusega, teatas CV.ee.

Tööinspektsioon tuletab suvise koolivaheaja eel meelde, et alaealist tööle võttes on tööandjal vaja suhelda nii lapse enda kui ka tema esindajaga, kelleks on üldjuhul lapsevanem.

Kuna alla 18-aastastel isikutel on piiratud teovõime, siis kohalduvad nendele ka piirangud iseseisvalt tehinguid teha. Üheks võimalikuks tehinguks võib seejuures olla ka töölepingu sõlmimine, mis eeldab alaealise seadusliku esindaja nõusolekut.

Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/8018692/tooinspektsioon-alaealist-toole-vottes-tuleb-suhelda-ka-tema-vanemaga

Kuna ühistranspordiseadus ei nõua taksojuhina töötajatelt eesti keele oskuse tõendamist, on selle kontroll ebaühtlane: Tallinn kutsub teenindajakaardi taotlejad vestlusele, mitmed omavalitsused annavad loa keeleoskust kindlaks tegemata. Keeleamet suhtub olukorda kriitiliselt, kuid keeleseaduse muudatusi ette valmistav haridusministeerium ei pea muret laialdaseks.

Tallinnas taksoga sõitjad satuvad sageli olukorda, kus taksojuhtide eesti keele oskus jätab soovida või on sootuks olematu ning ette tuleb juhte, kes ei ole suutelised ka inglise ega vene keeles infot vahetama.

Edasi loe: https://www.err.ee/1609335972/ebauhtlased-nouded-taidavad-tanavad-umbkeelsete-taksojuhtidega