Parima palga maksja tänavune tulemus tabelis jääb mullusele alla, aga read on tihenenud ‒ nii esisatta kui esituhandesse jõudmiseks tuli maksta kõrgemat keskmist palka kui aasta varem.

Tabel kajastab eelmisel aastal makstud keskmist palka ja selle tipp ulatub 12 321 euroni ‒ nii palju maksis keskmiselt oma töötajatele Tartu IT-firma Splunk Services Estonia. Eelmisel aastal ulatus eelmise aasta keskmine palk seal lausa üle 15 000 euro. Ettevõte palkab enamasti tarkvarainsenere ja osutab teenust USAs registreeritud emafirmale, selgitab aruanne.

Mullu teenis riigiametnikest suurima kogupalga Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) peadirektor Margus Noormaa, kelle aasta sissetulek oli 101 260 eurot. Talle järgnesid Tallinna ringkonnakohtu esimees Villem Lapimaa, kelle aastapalk oli 97 983 eurot ja riigikohtu esimees Villu Kõve 96 773 euroga. Peaminister Kaja Kallase aastapalk oli 94 805 eurot, millega ta oli viiendal kohal.

Rahandusministeeriumi kolmapäeval avaldatud palgaandmete kohaselt oli 2023. aastal ametnike keskmine põhipalk 2407 eurot ja kogupalk 2496 eurot kuus. Andmed hõlmavad avaliku teenistuse ehk riigi ja kohalike omavalitsuste ametnike põhi- ja kogupalku.

Edasi loe: https://www.err.ee/1609329552/riigiametnike-palgatabeli-tipus-on-ria-juht

Meie asutus plaanib oma tööülesandeid tunduvalt vähendada. Nii kaotatakse osa tööülesandeid ja osale töötajatele jagati koondamisteated. Olen selles ettevõttes töötanud üle 20 aasta ja mulle anti selline koondamisteade, kus on kirjas, et pean töölt lahkuma 90 päeva pärast.

Koondamisega on tegemist juhul, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul.

Edasi loe: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120289106/jurist-vastab-sain-koondamisteate-kas-mul-on-oigus-paevapealt-lahkuda

Rahandusministeeriumi täna avaldatud andmed näitavad, et ametnike palgatase on aasta vältel jäänud pea samaks. Kui viimastel aastatel on ametnike palk kasvanud Eesti keskmisega üldiselt sarnases tempos, siis 2024. aastal jääb kasv sellest maha.

Rahandusministri Mart Võrklaeva sõnul on palgakasvu peatumine tingitud 2024. aasta avaliku sektori palgafondi külmutamisest. „Riigi rahanduse keerulist olukorda silmas pidades on arusaadavalt igasugused sammud, mis aitavad meil kulusid vähendada, vajalikud. Nii, nagu vähendasime ministrite ja teiste kõrgemate riigiteenijate palgakasvu, on loomulik ka ülejäänute panus,“ rääkis ta.
„Kui valitsuse 2022. aastal tehtud otsused tõid palgakasvuks 13%, siis palgaraha külmutamise tulemusel oleme hetkel 4% peal. Palga seisak või selle vähendamine ei ole kindlasti eesmärk omaette, vaid sihiks on panna asutusi vaatama, kuidas oma tegevusi mõistlikumalt optimeerida."

Edasi loe:https://www.fin.ee/uudised/ametnike-palgakasv-pidurdunud

Töötaja küsib: «Tööandjal on kombeks küsida abi kontoris olijatelt asjadega, mis ei lange konkreetselt ühegi töötaja vastutusalasse. Näiteks pöördutakse pidevalt meessoost töötajate poole, kui on vaja saabuvat kaupa vastu võtta ja ära paigutada. Kui väljendasin, et see segab minu töö tegemist ja küsisin, et miks tööandja pöördub alati meessoost alluvate poole, vastas ta, et kuna tegemist on meestetööga ja naissoost konsultandid aitavad muude nendele kohaste ülesannetega, näiteks kastavad kontoris lilli. Kas see on normaalne?»

Vastab tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist Jaana Vaus Madureira Silva:

Milliseid ülesandeid või korraldusi töötaja peab konkreetse töösuhte raames täitma, oleneb eelkõige sellest, millised on kokkulepitud tööülesanded. Samas kõiki tööga seonduvaid ülesandeid ei saa töölepingus ega ametijuhendis kirjeldada, seega tuleb arvestada, et täita tuleb ka korraldusi, mis on tööga mõistlikus seoses ja mille täitmine on mõistlikult eeldatav (tööiseloomust tulenevaid ülesandeid)..

Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/8010418/lugeja-kusib-kas-vaikeste-lisaulesannete-jagamine-stereotuupide-alusel-on-diskrimineerimine