Artiklid

Kui Eesti Vabariik 1991. aastal taasiseseisvus, ei avanenud mitte ainult uks vabaturumajandusele, vaid ka ambitsioonikatele isiksustele, kes end ettevõtluse kaudu teostama asusid. Nüüd, 33 aastat hiljem, hakkavad need tublid tegijad ja praeguseni oma ettevõtteid juhtinud omanikud lähenema pensionieale. Meie ühiskonnas puudub suuresti kogemus, kuidas elutööd edukalt pärandada – see ei ole lihtsalt äritehing, vaid jätkusuutliku majandusarengu küsimus, kirjutab Swedbanki äripanganduse osakonna juhataja Anu Liblik.

Eesti on seadnud endale kõrge eesmärgi: tõusta IMD (Institute for Management Development) konkurentsivõime edetabelis praeguselt 26. kohalt 2035. aastaks 10. kohale. Selle ambitsiooni täitmiseks on oluline, et meie aastakümneid kasvanud ja tegutsenud ettevõtted uuendaksid lähiaastatel juhtimisstruktuuri ja toimimismudelit.

Edasi loe: https://employers.ee/juhtide-polvkonnavahetus-on-jatkusuutliku-majandusarengu-kusimus-2/

Küsimus: Meie osakonnas kõigil töötajatel on samad tööülesanded ja kohustused, kuid naissoost töötajad saavad võrreldes meessoost töötajatega väiksemat töötasu. Kas see on seaduslik?

Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:

Töötasu kokkulepe on individuaalne kokkulepe töötaja ja tööandja vahel ning alati ei pea kõik sama ametinimetusega töötajad saama võrdset töötasu. Tööandja peab töösuhtes tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1207/mida-teha-kui-naissoost-tootajad-saavad-samade-tooulesannete-taitmise-eest-vaiksemat

Leedus on üha rohkem tööpakkumisi, kus pakutakse palgaks 10 000 eurot kuus. Eestis olukord paraku nii roosiline ei ole.

Leedu tööotsinguportaali CVonline.lt juhi Rita Karavaitienė sõnul olid 10 000-eurose palgaga tööpakkumised veel paar aastat tagasi haruldused, kuid nüüdseks on olukord sootuks teistsugune, kirjutab Leedu Delfi.

Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120283055/unistus-10-000-eurosest-palgast-on-leedus-saanud-reaalsuseks-kuidas-on-seis-eestis

Kümnele kõige populaarsemale ametikohale kandideeris esimeses kvartalis kokku pea 8000 töövõtjat, näitab CVKeskus.ee tööportaali värske statistika. Suurimad tõmbetegurid olid võimalus teha kaugtööd, arenguvõimalused, töö- ja eraelu tasakaal ning ootuspäraselt avalik palgapakkumine.

Esimese kvartali tahetuim ametikoht oli andmesisestaja, kuhu kandideeris üle 1100 inimese. Praegu on tööturul suurim tõmbetegur kaugtöövõimalus. Andmesisestajat otsis oma meeskonda andmetöötluse ja analüütikaettevõte, mis just nimelt eemalt töötamise võimalust pakubki.

Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120283702/tooportaal-selgusid-tahetuimad-ametid-ja-populaarseimad-tooandjad

Tänasest jõustuvad töötervishoiu ja tööohutuse määruste muudatused, millega rakenduvad reproduktiivtoksilistele ainetele töökeskkonnas uued nõuded.

Eesti õigusesse võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/431, millest tulenevalt peab tööandja edaspidi arvestama, et töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, mida varem tuli järgida kantserogeenide ja mutageenide puhul, kehtivad ka reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute korral. Näiteks on sellisteks nõueteks kohustus teavitada Tööinspektsiooni töökeskkonnas reproduktiivtoksiliste ainete kasutamisest, kohustus pidada nende ainetega kokku puutuvate töötajate nimekirja jm. Samuti tuleb tööandjal vajadusel üle vaadata töökeskkonna riskianalüüs ja võtta kasutusele sobivad meetmed ohtlikest ainetest tuleneva terviseriski vähendamiseks.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1206/reproduktiivtoksilistele-ainetele-rakenduvad-edaspidi-uued-nouded

  1. Ametiühingud soovivad ametnikele streigiõigust ja võrdset kohtlemist
  2. Palgata puhkuse võlud ja valud
  3. Ametiühingud: tööl käiakse palga teenimiseks, mitte suremiseks
  4. Kas ka Messengeri kaudu võib töölepingu erakorraliselt üles öelda?
  • Sa oled siin:  
  • Pealeht