Artiklid
Ametiühingute Keskliit saatis rahandusminister Mart Võrklaevale avaliku teenistuse muutmise seaduse eelnõu ettepanekud, milles ametiühingud rõhutavad ametnike streigiõiguse tähtsust ning kõigi töötajate, sealhulgas riigiteenistujate võrdse kohtlemise vajadust ja õigust rääkida tööandjaga oma töötingimused läbi.
Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) juhi Kaia Vase sõnul on ametiühingute jaoks arusaamatu, miks on tööandjate organisatsioonide poolt tehtud ettepanek lühendada avalikus sektoris puhkuse pikkust 28 päevani kui ametnikel on juba täna 35-päevane puhkus ning selle üleüldine kehtestamine tagaks riigisektoris töötavatele lepingulistele teiste palgalistega võrdse kohtlemise.
Edasi loe: https://www.eakl.ee/ametiuhingud-soovivad-ametnikele-streigioigust-ja-vordset-kohtlemist
Kui töötajal on mitu tööandjat ning ta soovib jääda palgata puhkusele kõigi tööandjate juurest, siis peab ta palgata puhkuse kasutamises iga tööandjaga eraldi kokku leppima. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse osas peab aga silmas pidama teatud nüansse.
Töölepingu seadus lubab töötajal kokkuleppel oma tööandjaga kasutada tasustamata puhkust ehk rahvakeeli palgata puhkust. Töötaja võib vajada palgata puhkust, kui põhipuhkusest jääb väheks või õpinguteks, kui tal ei ole õigust õppepuhkusele. Tööandja omakorda võib töötajaga leppida kokku palgata puhkuse tööjõukulude kokkuhoidmiseks ning koondamise vältimiseks.
Edasi loe: https://www.palgauudised.ee/uudised/2024/04/03/palgata-puhkuse-volud-ja-valud
Töölepingu erakorralise ülesütlemise puhul on kõige olulisem selle kirjalikult taasesitamise võimalus. Töötaja olgu sõnastuses täpne ja tööandja kiire reageerima.
Grant Thornton Balticu õigusnõustaja Merli Kesküla sõnul on töölepingu erakorralise lõpetamise põhjuseks üldjuhul tööandjapoolne ebaväärikas kohtlemine. Selleks võib olla näiteks olukord, kus tööandja viivitab töötasu maksmisega. Kusjuures tegemist võib olla ka osaliselt maksmata jäetud töötasuga.
Kliimamuutustest tingitud äärmuslikud ilmastikutingimused ja temperatuurid on kujunenud viimastel aastatel väljakutseks töötajate tervisele. Ametiühingute Keskliit kutsub seetõttu ka Eesti tööandjaid üles kliimamõjuga tõsiselt tegelema ja töötajate tervishoiule enam tähelepanu pöörama. Ametiühingute sooviks on null surmajuhtumini jõudmine töökohal 2030. aastaks.
Temperatuuri tõus, üleujutused ja muud tihedaks muutunud ilmastikunähtused mõjutavad otseselt või kaudselt Euroopa Liidu majanduste tootlikkust ja jätkusuutlikkust, survestades omakorda tööturgu. Seetõttu tuleb Eestil ja Euroopa Liidul koos pingutada, et vältida kliimamuutustest tingitud tööõnnetusi ja kutsehaigusi ning takistada töötajate kokkupuudet ohtlike, sh vähki põhjustavate ainetega. Töökorraldus ja töökoha tööks kohandamise lähtepunktiks peaks olema töötajate füüsilise ja vaimse tervise hoidmine.
Edasi loe: https://www.eakl.ee/ametiuhingud-tool-kaiakse-palga-teenimiseks-mitte-suremiseks
Põhjanaabrid soomlased siplevad sarnaselt Eestile rahahädas. Soome rahandusminister näeb lahendust muu hulgas pensionikärbetes. Eesti poliitikud nendivad, et ees ootavad veel ebapopulaarsed otsused.
„Kui Eestis oleks laual midagi sellist [pensionide vähendamine], siis esimene asi oleks ära jätta indekseerimine – ainuüksi see annaks suure summa eelarvesse [käesoleval aastal üle 212 miljoni euro],“ ütleb riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Andrei Korobeinik (Keskerakond). Ta näeb, et majandus kukub edasi ning jõuab oma sügavaimasse punkti järgmisel aastal – just siis saab tulla kõne alla pensionide reaalne vähendamine. „Valitsus ründab igast nurgast lapsi ja pensionäre. Millegipärast arvatakse, et just sealt saab raha, mitte pankadelt või suurfirmadest.“
Lehekülg 10 / 1596
