„Tallinna linn maksab oma elanikele esimese haiguspäeva eest 30 euro suurust toetust, et innustada haigestunud inimesi võimalikult vara ehk esmaste haigustunnuste tekkimisel haiguslehte võtma," ütles abilinnapea Betina Beškina, kelle sõnul saab hüvitise taotlusi esitada tänasest päevast.

Tallinna linn maksab tallinlastele esimese haiguspäeva eest toetust 30 eurot, hüvitise taotlusi saab esitada tänasest linna e-teeninduses pärast seda, kui haigusleht on haigekassa poolt lõpetatud ja haigekassa on teostanud väljamakse. Esimese haiguspäeva toetust saab küsida tagasiulatuvalt alates 25. märtsist väljastatud haiguslehe alusel.

 

Lähemalt loe: https://www.pealinn.ee/tagid/koik/tanasest-saavad-tallinlased-esitada-esimese-haiguspaeva-toetuse-n265943

 

Kui teistes vanuserühmades on tööpuudus viimastel kuudel stabiliseerunud, siis noorte seas registreeritud töötuse kasv jätkub, selgus eile avaldatud Eesti Panga tööturu ülevaatest.

 

Lähemalt loe: https://majandus24.postimees.ee/7224134/noorte-toopuuduse-tous-jatkub

 

Eestis on sooline palgalõhe aastate jooksul oluliselt vähenenud, selgus täna avaldatud Eesti Panga tööturu ülevaatest.

Kui kinnisvarabuumi ajal 2007. aastal oli naiste ja meeste palgaerinevus ligi 28 protsenti meeste palgast, siis 2019. aastal oli see vahe alanenud 17 protsendile. Euroopa Liidus keskmiselt on sooline palgalõhe veidi väiksem.

 

Lähemalt loe: https://majandus24.postimees.ee/7223937/eesti-pank-kolm-pohjust-miks-meeste-ja-naiste-palgalohe-on-aastatega-margatavalt-kahanenud

 

Patsient vajab parimat, aga parimat ei ole võimalik anda, kui õed või hooldajad on ületöötanud ja üleväsinud. Kätte on jõudmas aeg, kus nad päriselt murduvad, tunnistab Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus, kes üritab pidada haiglate liidu ja kiirabi liiduga läbirääkimisi kollektiivlepingu muutmiseks, mille üks osa on palgatõusu küsimine.

 

Lähemalt loe: https://www.err.ee/1608176452/odede-liidu-juht-murdumise-aarel-oed-voivad-lopetada-tooandjale-naeratamise

Pidevalt tööjõukriisis vaevlevad jaeketid ootavad leevendust peagi kehtima hakkavast muutuvtunnilepingust, mida just nende sektoris Eestis esimesena katsetama hakatakse.

„Kasu saaks suure tõenäosusega need inimesed, kellel on peale töö muid kohustusi ja huvisid – näiteks õpilased, vanemad inimesed, kes soovivad küll tööl käia, kuid iga kuu sama koormusega ei jaksa, lapsevanemad, inimesed, kes soovivad kevadel ja suvel rohkem aega aiamaal veeta jne. Lisaks võiks selline tööajavorm kasu tuua ja vastuvõetav olla neile, kes praegu töötavad võlaõiguslepingute alusel,” loetles Selveri personalijuht Tiina Mironova näiteid, kellel on muutuvtunnilepingust enim võita.

 

Lähemalt loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/93104865/paindlikum-tooleping-saab-peagi-oma-tuleristsed-jargmised-paar-aastat-naitavad-kas-tootajate-hirmul-oli-alust