Ketlin Priilinn

Asutuse sisekorraeeskirjad tasub paari aasta tagant üle vaadata, sest seadused ja käitumisreeglid on tänapäeval muutlikud.

EMT avalike suhete juht Kaja Pino sõnul nimetatakse siseeeskirju nende ettevõttes kodukorraks ja nii on neil “Kodukord büroohoones” ja “Kodukord tehnokeskuses”. “Üldjoontes ütlevad need dokumendid, milline on õige ja hea käitumine EMT territooriumil,” selgitab Pino. “Sõnastus on sõbralik ja juhendav, mitte mingis keelan-käsin vormis.”

Pino lisab, et kuna ettevõttes on asjalik haldusosakonna juhataja ning tegemist on üldse normaalse firmaga, siis midagi aegunut või pentsikut kodukorras ei ole. “Muudatusi tehakse vastavalt vajadusele, ehk siis, kui midagi muutub,” ütleb Pino. “Kodukord on välja pandud meie siseportaali Triinu elektroonilises dokumendihalduses, kõik töötajad on reeglitest teadlikud ja järgivad neid.”

Pino sõnul on temal isiklikult raske kinni pidada punktist, et majja tulek ja lahkumine tuleb läbipääsukaardiga kaardilugejas fikseerida. “Kui tulen kellegagi koos, kipun seda lihtsalt unustama ja niisama sisse või välja jalutama,” räägib Pino. “Aga see ei ole sisekorraeeskirjade, vaid minu probleem.”

Tallinna Piimatööstuse personalijuht Tiiu Sarapuu sõnul peab tööandja vastavalt töö­lepingu seadusele määrama oma töösisekorra eeskirja ja nii on see ka Tallinna Piimatööstuses. “Eeskirjades on lahti kirjutatud käitumisreeglid, mida pooled üksteiselt ootavad,” räägib Sarapuu.

“Meie sisekorraeeskirjad on koostatud 1999. aastal ja vajaksid kindlasti uuendamist juba kasvõi seetõttu, et seadusandluses on olnud muudatusi,” leiab Sarapuu. “Kuue aasta jooksul on ka ettevõte arenenud ja seegi on endaga kaasa toonud vajaduse sisekorraeeskirjad taas üle vaadata ja täiendusi teha.” Sarapuu lisab, et midagi naljakat või sellist, mida pole võimalik elus järgida, eeskirjad siiski ei sisalda. “Töötajad peavad olema ja on sisekorraeeskirjadest teadlikud, neid on neile tutvustatud ja töötaja on seda ka oma allkirjaga kinnitanud,” ütleb Sarapuu. “Eeskirjad on töötajatele igal hetkel kättesaadavad juhuks, kui on tarvis midagi täpsustada või meelde tuletada.”

Uutele töötajatele tutvustab Sarapuu sõnul eeskirju personaliosakond, rääkides lahti olulised punktid, mida kindlasti töötaja peaks meelde jätma või mis on ka praktikale toetudes tekitanud probleeme. “Selline ülerääkimine ja olulistele punktidele tähelepanu juhtimine on kindlasti uuele töötajale abiks ettevõttesse sisseelamisel,” usub Sarapuu. “Kuna plaan on eeskirju uuendada, siis kohe, kui see saab tehtud ning tööinspektori poolt kinnitatud, tahaks uued eeskirjad intranetti üles panna, aga selle kõrval jätame kindlasti ka paberkandjal kättesaadavuse võimaluse töötajatele alles, sest kõigil töötajatel ei ole intraneti kasutamise võimalust.”

Sarapuu ütleb, et töösisekorraeeskirjade täitmise jälgimiseks iseenesest mingeid spetsiaalseid tegevusi ei tehta. “Kui juht või ka kolleeg märkab rikkumist, siis juhitakse sellele reeglina alguses suuliselt töötaja tähelepanu, kui aga rikkumine on korduv või ka mingeid kahjusid endaga kaasa toov, siis võib juhtuda, et eeskirjade rikkujale määratakse distsiplinaarkaristus.”

Siiski pole eeskirjad Sarapuu sõnul iseenesest selleks, et nende alusel töötajaid karistada, vaid pigem ikka selleks, et korrastada ühist arusaamist sellest, kuidas ettevõttes tegevused on korraldatud ja millised on töötaja ja tööandja tegutsemisereeglid erinevates olukordades.

“Ise arvan siiski nii, et kuigi eeskirjades on nn miinimumprogramm kirjas, peaks iga tööandja pisut laiemalt asjale vaatama,” leiab Sarapuu. “Võiks mõelda selle peale, mida ta õigupoolest ikkagi konkreetses töökeskkonnas reguleerida tahab – näiteks koosolekutest osavõtt, tervisekontrolli läbiviimine või see, keda, millal ja kuidas peaks töötaja teavitama, kui tal pole võimalik oma töökohustusi täita. Samuti rida muid kas valdkonnast või tööspetsiifikast tulenevaid reegleid.”

Eesti Raudtee personalidirektori Ille Einmanni sõnul on nende ettevõtte eeskirju võimalik lugeda intranetist. Samuti on need kättesaadavad väikeste brošüüridena. Sisu osas on need pigem üldiseks raamiks täpsematele tööalastele juhistele ja kordadele.

“Punkte, mis ettevõtte igapäevase eluga vastuolus oleks, meil ei ole, küll aga oleme valmis eeskirju tulenevalt ettevõttes ja ka seadustes toimuvatest muudatustest kohendama ja täiendama,” ütleb Einmann.

Punktid, mis sätestatakse sisekorraeeskirjades

hooliv suhtumine töövahenditesse
parkimine ja liiklus hoonete juures
kodukord ruumides
sisenemise ja väljumise registreerimine
nõupidamis- ja muude ühisruumide ­kasutamine
suitsetamine
külaliste vastuvõtmine ja ka nende liikumine majas
konfidentsiaalsete dokumentide hävitamine
töölepingu sõlmimine, muutmine ja lõpetamine
tööaeg ja selle üle arvestuse pidamise kord
puhkeaja regulatsioon
töötasu maksmise kord
tööalaste korralduste andmise kord
üldised töökaitse ja tuleohutuse juhised
töötajate tunnustamine
taunitav käitumine
distsiplinaarkaristuste määramine