Erinevas vanuses inimeste aktiivsus tööturul on Eesti taasiseseisvumise perioodil oluliselt muutunud. Sellega seoses on pidamata arutelu tööea mõiste üle, mis mõjutab oluliselt hinnanguid tööturu olukorrale tulevikus.

Maailm meie ümber on pidevas muutumises. Ometi on meie ümber aspekte, mille muutumist me ei märka ja üheks selliseks on mõiste tööiga, millel puudub ühene, igas maailma paigas kehtiv definitsioon. Eestis mõistetakse tööealiste all kõige sagedamini 15–64-aastaste vanuserühma. Sageli vaadatakse tööealistena ka vanusrühma alates 16-aastastest kuni pensionieani. Eesti tööjõu-uuring käsitleb tööealistena aga 15–74-aastaseid.

 

Lähemalt loe: https://www.stat.ee/et/uudised/kas-tooea-moiste-ajale-jalgu-jaanud

 

 

Tavapäraselt võtab aasta alguses töövõimetuslehtede eest tasumine rohkem aega nende inimeste puhul, kes haigestusid või kellele väljastati sünnitusleht jaanuaris. Põhjuseks on detsembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni (TDS) esitamise tähtaeg, mis oli eile, 11. jaanuaril.

Hüvitist 2021. aastal avatud töövõimetuslehtede eest arvutatakse 2020. aasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel, mille andmed edastab haigekassale Maksu- ja Tolliamet. Kuna detsembri TDS esitamise tähtaeg on 11. jaanuaril, peaksid 2020. aasta maksuandmed laekuma haigekassale eeldatavasti jaanuari keskel. 

 

Lähemalt loe: https://www.haigekassa.ee/uudised/haigekassa-ootab-jatkuvalt-haiguslehtede-maksmiseks-andmeid-0

Kahe maakonna ligi 2000 ettevõtet ja 1400 FIE-t saavad erakorralise abi veebruaris.

Kevadel pakkus ettevõtjaile väga vajalikku palgatuge töötukassa. See oli edulugu, ehkki raha, mida jagati, olid sinna kogunud needsamad ettevõtted just sellisteks puhkudeks. Ka talvel on töötukassa abi vaja ja nüüdseks on ka enam-vähem selge, kuidas nn lukkupaneku meede töötab.

 

Lähemalt loe: https://arileht.delfi.ee/news/uudised/tootukassa-nn-lukkupanekutoetust-saavad-ka-fie-d-mahupiiri-ei-ole?id=92216137

Sellest aastast on rahval valikuvõimalusi jalaga segada, sest uuenenud pensionisüsteem lubab viis aastat varem pensionile minna. Kolm aastat varem pensionile saab aga nii vana kui uue süsteemi järgi. Kumb on kasulikum, arvutage ise.

Kuna ametlik pensioni-iga on tänavu 64 aastat, siis saavad head võimalust viis aastat varem vanaduspensionile jäämiseks kasutada need inimesed, kes on juba 59-aastased või saavad sel aastal 59-aastaseks ehk 1962. aastal sündinud isikud.

 

Lähemalt loe: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/92223113/iga-59aastane-ei-paasegi-esimese-samba-pensionirahale-ligi

Kultuuriminister Tõnis Lukase sõnul on tänavu tulnud kriisitoetuse taotlusi neilt, keda mullu taotlejate hulgas polnud. Enamik neist on loomeliitudesse mittekuuluvad loomeisikud, nentis ta ERR uudisteportaalile.

Samas on tema sõnul need toetused võimalik ka välja maksta: «Valitsus eraldas kultuuriasutustele ja ka vabakutselistele kriisipaketi selle aasta alguses, seega praegu esitatud taotluste jaoks on kate olemas,» selgitas ta ja lisas, et pikas perspektiivis valmib ministeeriumil vabakutseliste toetuse ja sotsiaalsete garantiide tagamiseks kava. 

 

Lähemalt loe: https://majandus24.postimees.ee/7153156/lukas-vabakutselised-on-koroonakriisi-uhed-pohiohvrid