Maris Kuuda

Rendipersonali kasutamine kogub Eestis järjest hoogu. Sellisel moel palgatud töötajal on leping rendifirmaga, tööl käib ta aga mõne lisajõudu vajava ettevõtte juures.

Renditöö sobib OÜ Varumeesteeninduse projektijuhi Merly Tammini hinnangul eelkõige neile, kes otsivad paindlikku ja vaheldusrikast tööd. Nii leiavad tee nende firmasse näiteks lisateenimisvõimalust otsivad õpilased, pensionärid ja noored emad.

Renditööle on iseloomulik vaheldusrikkus – tööperiood ühes ettevõttes võib Tammini sõnul olla väga erinev – vaid mõni tund või koguni aasta. See annab võimaluse proovida mitmesuguseid ameteid ja leida endale sobiv kutse.

Tööle paari päevaga

Üks renditöö miinus on aga ebapüsivus, kuid tubli töötaja leiab ühe töö lõppedes hõlpsasti ka uue. «Umbes 30 protsenti meie juures töötanuist on leidnud klientettevõtte juures endale alalise koha,» lisas Tammin.

CV kirjuks muutumist ei tasu Tammini kinnitusel tänapäeval enam peljata – mitmekesisus tuleb tihti kasuks ning alati on võimalik ära märkida, et tegu oli renditööga.

Manpower OÜ tegevjuhi Heigo Kaldra sõnul ei erine tööotsimine rendifirma kaudu oluliselt tavapärasest viisist. Tuleb vaid firma poole pöörduda ja nemad juhendavad edasi.

Tammini sõnul pöörduvad nende poole tihti väljaspool pealinna elavad inimesed, sest maal on tööpuudus suurem. «Aitame neil leida sobiva töökoha, vajadusel toetame ka elukoha otsimisel,» ütles ta.

Kaldra rõhutas, et töösoovija peaks oma soove võimalikult täpselt kirjeldama, näiteks juhul, kui ta soovib osalise tööajaga ametikohta. Nii on neil lihtsam sobiv töötaja ja tööandja kokku viia.

Teenust pakkuvad firmad lubavad inimesele koha leida juba paari päevaga, kuid samas võib selleks siiski kuluda ka nädalaid. Tööotsija saab oma andmed rendifirmale edastada kodulehe kaudu.

Rendifirmad vahendavad inimesi samuti välismaale. Tammini sõnul on pärast Euroopa Liidu laienemist välismaale tööle soovijate hulk märgatavalt kasvanud.

Seadus ei reguleeri

«Sageli ei anna inimesed endale aru, et võõrkeelses keskkonnas on vajalik ka mõningane keeleoskus ning avaldatakse ebareaalseid palgasoove,» nentis Tammin. «Eesti palgatase on näiteks ehitussektoris tõusnud, nii et polegi vaja kuhugi kaugemale sõita.»

Samas oleks töövahendajat valides mõistlik hilisemate probleemide vältimiseks enne pisut nende kohta maad kuulata.

Ettevõtetele pakub tööjõu rent võimaluse hajutada personaliotsinguga seotud kulusid. «Ettevõtte püsikuludest kujunevad muutuvkulud. Nii saab firma keskenduda oma põhitegevusele ega pea personali pärast muret tundma,» selgitas ta.

Kaldra ei pea enda sõnul aga renditeenuse «kiirabina» kasutamist heaks lahenduseks. «Kui ainult paariks päevaks abi vaja, on mõttekam katsuda siseressurssidega hakkama saada,» soovitas ta. «Pikaajalised töösuhted loovad rohkem lisaväärtust kliendile ja meelitavad tööle paremaid kandidaate.»

Ettevõttel tuleks enne renditööjõu kasutamist välja selgitada, mis talle kasulikum on. Rendifirma poole tasub pöörduda aga siis, kui vajadus tööjõu järele vaheldub, samuti puhkuste või lühiajaliste projektide korral.

Tööjõurendi hind on Varumeesteeninduses 65–400 krooni tunnis, olenevalt töö iseloomust ja töötaja palgasoovist.

Samas tõi Kaldra probleemina välja selle, et seadused ei reguleeri tööjõu rentimist piisavalt.

«Rendifirmal lasub seoses palkade maksmisega väga suur vastutus, mida paljud väikefirmad ei suuda hinnata ega kanda,» tõdes ta. «Rendiettevõte peab olema ülikorrektne, järgima eetilisi printsiipe ja seadusesätteid.»

Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Katrin Pärgmäe sõnul on aga praktika seni ise olemasolevate õigusaktide kohaselt renditööd reguleerinud.