Helve Toomla
Töölähetusel välisriiki on päevaraha alammäär 350 ja ülemmäär 500 krooni. Millal makstakse 350 ja millal 500 krooni? Kas päevaraha suurus sõltub komandeeringus oldud aja pikkusest? Kas töötajal on õigus nõuda päevaraha ülemmäära maksmist, olgugi et tööandja seda teha ei soovi?
Välislähetuse päevaraha alammäär on 350 krooni, maksustamisele ei kuulu päevaraha, mis ei ületa 500 krooni. Seega võib maksuvaba päevaraha olla 350 kuni 500 krooni. Õigusaktid ei määra, millal tuleks väiksemat või suuremat päevaraha maksta, seda peab tegema tööandja oma kirjalikus otsuses. Kuna vabariigi valitsus on kehtestanud erinevad majutuskulude ja päevarahade maksmise võimalused teenistujatele (neil on päevaraha välislähetuse korral 500 krooni) ja töötajatele (350500 krooni), siis tekitab see töötajate hulgas sageli segadust: miks neile pole määratud kindlas suuruses päevaraha, miks see on jäetud tööandja otsustada? Soovitatavalt tuleks töötajatel, s.t töölepingu alusel äriühingutes, sihtasutustes ja mujal töötavatel inimestel, juba enne töölähetust päevaraha suuruses kokku leppida.
Töötaja tahab omandada täiesti uut eriala samas haridusastmes, mis tal juba on. Praeguse tööga ei ole uuel erialal mingit kokkupuudet. Kas firma peab vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele ikkagi maksma õppepuhkuse päevade eest? Ja kas sel juhul tuleb maksta ka erisoodustusmaksu?
Kui töötaja vastab täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud nõuetele, omandades osakoormusega või eksternina keskhariduse baasil kutsekeskharidust või kõrgharidust, siis ei pea õpitav eriala vastama tehtavale tööle ning õppepuhkust tuleb anda seaduses näidatud ulatuses, makstes selle eest puhkusetasu.
Vaielda võib selle üle, kas korduvat sama taseme hariduse omandamist võib iga kord uuesti lugeda vastava hariduse omandamiseks. Seadusest küsimusele selgesõnalist vastust ei leia, mulle ei ole teada ka sellesisulisi kohtulahendeid, aga küsija võib tööandja esindajana sellekohase kohtupraktika tekitada. Tasemekoolituse maksustamise küsimusele on pädev vastama maksu- ja tolliameti spetsialist.
Kui suure summa ulatuses ja milliste dokumentide alusel võib tööandja hüvitada töötajale prillid maksuvabalt? Kas tingimata peab tõendi küsima arstilt?
Mitte iga nägemisteravuse viletsamaks muutumise korral ei pea tööandja prillide tasu hüvitama. See kohustus võib tekkida ainult kuvariga töötavate töötajate suhtes. Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded on kehtestatud määrusega, kus ei sätestata prillide hüvitamise summasid. Tööandja peab töötajale, kes vähemalt poole oma tööajast töötab kuvariga, korraldama regulaarse tervisekontrolli. Kontrolli tähtaja määrab töötervishoiuarst või silmaarst ja kontrolli kulud kannab tööandja. Seega peaks töötaja, kes leiab, et kuvariga töötamine on tema nägemist kahjustanud, nõudma kõigepealt riskianalüüsi tulemusi ning suunamist tervishoiu- või silmaarstile. Kui kontrollimisel selgub, et töötaja nägemisteravus on vahepealse aja jooksul vähenenud kuvariga töö tõttu, annab arst sellekohase tõendi, mille alusel peab tööandja hankima töötajale kuvariga tööks ettenähtud prillid või muud nägemist korrigeerivad abivahendid oma kulul või kokkuleppel töötajaga hüvitama nende mõistliku maksumuse.
