Eeva Pajuviidik
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Rasedana töötavatele naistele peab tööandja looma tingimused, et töö käigus ei oleks ohtu ema ega oodatava lapse tervisele.
Põhimõtteliselt ei ole vahet, kas last ootav naine töötab tootmisettevõttes või on ametis kontoris, küll aga peab esimesel juhul töötingimusi ja töökeskkonnas valitsevaid ohutegureid hoolikamalt jälgima.
Sotsiaalministeeriumi meedianõuniku Marika Raiski sõnul ei ole vastavalt töölepinguseadusele rasedale eeliste andmine käsitletav ebavõrdse kohtlemise keelu rikkumisena. Töölepinguseaduse alusel ei ole lubatud saata rasedat töölähetusse, arsti otsuse alusel on rasedal õigus nõuda töötingimuste ajutist kergendamist või ajutist üleviimist teisele tööle. Kui tööinspektor on tuvastanud, et töötingimuste kergendamine või kergemale tööle üleviimine ei ole võimalik, vabastatakse rase haiguslehel näidatud ajaks tööst ning talle makstakse ravikindlustushüvitist.
Töö- ja puhkeaja seaduse kohaselt ei tohi rasedat rakendada ületunnitööle ega öötööle. Rasedale tuleb võimaldada aeg sünnituseelseks arstlikuks läbivaatuseks, läbivaatuse aeg loetakse tööaja hulka ja selle aja eest säilitatakse keskmine palk.
Puhkuseseaduse kohaselt on sõltumata töötatud ajast õigus saada esimesel tööaastal puhkust täies ulatuses naisel enne või pärast rasedus- ja sünnituspuhkust töötajale sobival ajal. Puhkuseseaduse järgi rasedus- ja sünnituspuhkusel olemine loetakse korralise puhkuse kasutamist takistavaks asjaoluks ning sellel põhjusel on õigus kasutamata jäänud puhkus või puhkuseosa üle viia teisele ajale. Lapse isal on õigus saada ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi täiendavat lapsepuhkust.
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus näeb ette kohustuse luua rasedatele sobivad töö- ja olmetingimused, sealhulgas puhkeruumis lamamise võimaluse.
"Kõikide tööde korral, kus naistöötaja võib kokku puutuda töökeskkonna ohuteguritega, on tööandja kohustatud hindama nende tegurite iseloomu, määra ja kestuse alusel riski naistöötaja ohutusele või tema tervisele," selgitab Marika Raiski. "Samuti tuleb hinnata võimalikku kahjulikku mõju naise raseduse kulgemisele. Kui selline risk on olemas, peab tööandja rakendama abinõusid ohutute töötingimuste tagamiseks, konsulteerima abinõude rakendamisel töökeskkonna nõukoguga ja vajaduse korral arstiga ning teavitama naistöötajat ja töökeskkonnavolinikku hindamise tulemustest ja rakendatavatest abinõudest."
Tööinspektsiooni avalike suhete nõuniku Tõnu Vare sõnul ei pea tööinspektsioon statistikat rasedate töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise kohta.
"Tööandjad pigem soovitavad rasedal hankida arsti otsus kergemale tööle üleviimise või töötingimuste kergendamise kohta, et siis töötaja tööst vabastada põhjusel, et ei ole võimalik kergemat tööd anda, kui see, et leida talle kergem töö," hindab Vare olukorda. "Ega eriti ei vaevuta töötingimusi kergendama või muutma töökorraldust selliselt, et rase saaks tema terviseseisundit arvestades töötada kuni rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämiseni."
Balbiino pakub rasedatele paindlikku tööd
Sigrid Sooman
ASi Balbiino personalijuht
Naisi on tööl Balbiino kõikides osakondades, välja arvatud tehnikaosakond.
Praegu oleme suvehooaja tõttu pea kahekordistanud oma tootmispersonali, kelle hulgas 90% on naisterahvad ja seega on praegu naiste üldine osakaal Balbiinos 65%.
Tööülesanded, vastutus ja ka töökoormus on loomulikult igal ametikohal erinev, sest naisterahvaid on ametis töölistest kuni juhtideni.
Seoses vanemapalgaga on suurenenud ka rasedate arv ettevõttes. Pärast tulevasele emale õnnitluste edastamist vaatame üle tema tööülesannete täitmisega tekkivad ohud nii ema kui ka lapse tervisele.
Senini ei ole kontoritööl olevate naiste puhul olnud vajadust tööülesannete või tööreiimi muutmiseks, küll aga tootmises ja seda seoses öiste vahetustega.
Oleme viinud töötaja üle päevasesse vahetusse ning vajadusel lühendanud ka vahetuse pikkust, samuti pakkunud võimalust pigem mitte püstiseismist, vaid istumist eeldavate tööoperatsioonide sooritamiseks. Senini oleme leidnud alati lahenduse ilma tööinspektori sekkumiseta.
Töökeskkonna ohud varitsevad ka last ootavat naist
neli ohutegurit, mida tööandja peab pidevalt jälgima
- Füüsikalised - põrutused, vibratsioon, müra, kiirgus, elektromagnetväli, temperatuur, masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht;
- Keemilised - ohtlikud kemikaalid, kantserogeenid, elavhõbe, süsinikmonooksiid. Kemikaalid on märgitud kemikaaliseaduse N 5 lõikes 1;
- Bioloogilised - bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust;
- Füsioloogilised ja psühholoogilised - raskuste käsitsi teisaldamine, lokaalse lihaspingega tööd, vaimset või füüsilist väsimust või ülepinget põhjustavad sundasendid ja -liigutused, pidev töötamine seistes või istudes, monotoonne töö, kiire töötempo, kõrgendatud tähelepanuga töö, töötamine üksinda, kui abi kutsumine ei ole võimalik, töötamine redelil, tööplatvormil või tellingutel.
Allikas: töötervishoiu ja tööohutuse seadus, tööinspektsioon
