Helve Toomla
ametiühingute jurist

•• Töötaja haigestus puhkuse ajal ja jäi haiguslehele. Pärast haiguslehe lõppemist tuleb töötaja poolte kokkuleppel tööle ja tal jääb kasutamata kümme puhkusepäeva. Kas ta peaks tegema avalduse puhkuse katkestamiseks ja hiljem nende päevade väljavõtmiseks? Kas kasutamata päevad tuleks anda ühes osas või võib ka osadena? Kasutamata puhkuseperiood jäi ajavahemikku 13.–22. juulini 2007.

Ajutine töövõimetus on puhkuse kasutamist takistav asjaolu, mistõttu puhkus võib pärast tervenemist n-ö automaatselt haiguspäevade võrra pikeneda. Kui töötaja asus poolte kokkuleppel kohe tööle, tulnuks samas leppes või ka eraldi näidata aeg, mil ta saamata puhkuseosa kasutab. Kui sellist kokkulepet ei sõlmitud, on töötajal õigus jääda puhkusele saamata jäänud puhkusepäevade ulatuses, teatades sellest tööandjale kaks nädalat ette.

Puhkust antakse kalendri-päevades, v.a riigipühad, mida puhkuse hulka ei arvata. 13.–22. juulini oli kümme kalendripäeva, järelikult on töötajal õigus saada puhkust oma valitud ajal korraga kümme järjestikust kalendripäeva, sh laupäevad-pühapäevad. Selleks tuleb töö-andjale esitada avaldus vähemalt kaks nädalat enne puhkuse algust ning tööandjal ei ole õigust soovitud ajal puhkuse andmisest keelduda. Kui aga töötaja soovib oma kümmet puhkusepäeva osade kaupa kasutada, peab selleks olema töö-andja nõusolek.

•• Kuidas peaks toimuma pikamaa-autojuhi töötasu arvestus – kas talle peab töölähetustasu maksma iga päeva eest, kui ta on üle piiri teises riigis, või ei pea? Praegu on päevatasu suurus 100 krooni, olenemata sellest, kas autojuht viibib Lätis, Poolas või Saksamaal.

Välislähetuses olevale autojuhile tuleb kindlasti päevaraha maksta, on see ju töötamine väljaspool töölepinguga määratud töö tegemise piirkonda. Töölähetuse päevaraha ega muud lähetuskulude hüvitised ei ole töötasu, need hüvitised ei kuulu palga hulka, mida võetakse arvesse puhkusetasu, hüvitiste jms maksmisel. Lisaks päevarahale jm lähetushüvitistele säilitatakse lähetusse saadetud töötajale palgaseaduse alusel töökoht ja tagatakse keskmine palk.

Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad on kehtestatud vabariigi valitsuse 22. detsembri 2000. aasta määrusega nr 453. Määruse kohaselt ei või päevaraha olla väiksem kui 50 krooni riigisisese ja 350 krooni välislähetuse korral. Maksuvabalt võib tööandja ka rohkem maksta – kuni 80 krooni riigisisese ja 500 krooni välislähetuse puhul.

Küsijal on õigus töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu nõuda tööandjalt oma saamata jäänud päevaraha osa, s.t 250 krooni iga välislähetuses oldud päeva kohta.