Artiklid

Kadri Ibrus

Kui sot­siaal­mak­su ei vä­hen­da­ta, po­le tö­öand­jad ­kind­lus­tu­se maks­mi­se­ga nõus.

Tar­tu me­hel Hei­no Aa­sajär­vel (51) tek­ki­sid kol­me aas­ta eest töö­pos­til kuk­ku­mi­se ta­gajär­jel tõsi­sed sel­jahä­dad. Nüüdseks on ta kao­ta­nud nii ter­vi­se kui ka töö­ko­ha. „Ne­li kuud olen ol­nud töö­ta,” nen­tis au­to­ju­hi-trans­por­ditöö­li­se ame­tit pi­da­nud Aa­sajärv, kes tu­li Tal­lin­na uu­rin­gu­te­le, sel­gi­ta­maks, kas tal on ju­ba kut­se­hai­gus väl­ja are­ne­nud. Hai­gu­se tõttu on tal­le uue töö leid­mi­ne eri­ti ras­ke.

Aas­takümneid trak­to­ris­ti­na töö­ta­nud Lem­bit Suurküla­le (57) on aga puue ju­ba mää­ra­tud ja tööl käia po­le tal enam võima­lik. Sis­se­tu­le­kuks on üks­nes kol­me tu­han­de kroo­ni pii­res­se jääv töövõime­tus­pen­sion, mil­le eest tu­leb ka end ra­vi­da.

Kui siia­ni on sel­li­sed tööl ter­vi­se kao­ta­nud ini­me­sed oma mu­re­ga üksi jäe­tud, siis nüüd ka­vat­seb va­lit­sus nen­de kait­seks luua eral­di kind­lus­tussüstee­mi. Ra­han­dus­mi­nis­tee­rium on koostöös sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi­ga koos­ta­nud uue plaa­ni, mil­le jär­gi loo­daks era­kind­lus­tu­sel põhi­nev ja kõigi­le tö­öand­ja­te­le ko­hus­tus­lik tööõnne­tus- ja kut­se­hai­gus­kind­lus­tus. „Sea­du­se jõus­tu­mi­se jä­rel sõlmi­vad kõik tö­öand­jad kind­lus­tus­selt­si­de­ga mõist­li­ku aja jook­sul kind­lus­tus­le­pin­gud,” sel­gi­tas süstee­mi ideed ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mi kind­lus­tus­po­lii­ti­ka osa­kon­na ju­ha­ta­ja Sii­ri Tõnis­te.

„Seejä­rel muu­tub kind­lus­tus täies ula­tu­ses ko­hus­tus­li­kuk­s – kui le­pin­gut po­le, järg­neb sankt­sioon. Tö­öand­jad mak­sa­vad le­pin­gu alu­sel kind­lus­tus­mak­seid nin­g ­kui nen­de töö­ta­ja­ga toi­mub tööõnne­tus või töö­ta­ja hai­ges­tub kut­se­hai­gus­se, siis maks­tak­se tal­le hüvi­tist. Mak­se­te suu­rus võiks sõltu­da töö­kesk­kon­na kva­li­tee­dist – mi­da pa­rem see on, se­da väik­se­mad on mak­sed.”

Hai­ges­tu­nud või vi­gas­ta­da saa­nud töö­ta­ja­te­le ta­gab süs-teem Tõnis­te sõnul saa­ma­ta jää­nud töö­ta­su, ra­vi ja va­ja­du­se kor­ral ka taas­tus­ra­vi. Sa­mu­ti soo­vi­tak­se ai­da­ta ini­mest tö­öel­lu ta­ga­si tuua – n­äi­teks ümberõppe kau­du, kui va­na tööd ei ole enam võima­lik te­ha, töö­ko­ha ümbe­re­hi­tu­se või liht­salt abi­va­hen­di­te võimal­da­mi­se kau­du. „Vei­di mee­nu­tab see prae­gu­se liik­lus­kind­lus­tussüstee­mi pa­ku­ta­vat,” näit­li­kus­tas Tõnis­te.

Re­gio­naal­haig­la töö­ter­vis­hoiuarst dr Vii­ve Pil­le ütles, et prae­gu pin­gu­ta­vad ini­me­sed oma töö­ko­hal viim­se võima­lu­se­ni, et pal­ka saa­da. „Meie­ni jõua­vad ini­me­sed ju­ba väl­ja­ku­ju­ne­nud puu­de­ga. Rea­gee­ri­da tu­leks aga va­rem,” sõnas Pil­le, kes usub, et kind­lus­tussüsteem ai­taks olu­kor­da muu­ta.

Tööandjad ei taha arutadagi

Kuid ju­ba esi­mes­te tö­öand­ja­te­ga koh­tu­mis­te jä­rel on sel­ge, et ker­ge se­da plaa­ni va­lit­su­sel lä­bi su­ru­da ei ole.

Tö­öand­ja­te esin­da­ja Tar­mo Kriis tea­tas Päe­va­le­he­le sa­ma, mi­da nõupi­da­mi­sel ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mis: tö­öand­jad sel­li­se kind­lus­tu­se­ga ei le­pi ja kui üld­se asi ju­tuks tu­leb, siis tin­gi­mu­sel, et sa­mavõrd vä­hen­da­tak­se sot­siaal­mak­su. Kriis mär­kis, et tö­öand­ja­te­le al­les pan­di pea­le uus koor­mis – hai­gusp­äe­va­de hüvi­ta­mi­ne – ning järg­mist uut ko­hus­tust ei kan­na­taks nad enam väl­ja.

Ame­tiühin­gu­te juht Har­ri Ta­li­ga mär­kis, et tee­ma on üle­val ol­nud ju­ba üle 15 aas­ta. „1993. aas­ta ap­ril­lis sõlmi­ti kol­me­pool­ne ­le­ping, et hä­da­va­ja­lik on kii­res­ti luua ja käi­vi­ta­da eral­di­sei­sev kind­lus­tuss­keem,” mee­nu­tas ta. Ta­li­ga sõnul peab süsteem mo­ti­vee­ri­ma et­tevõtjaid töö­kesk­kon­da pa­ran­da­ma ja ta­ga­ma sa­mal ajal töö­ta­ja­le pal­gast ole­ne­va hüvi­ti­se töövõime kao­tu­se kor­ral.

Mida saab inimene praegu?

•• Tööõnnetuste ja kutsehaiguste puhul makstakse ajutise töö-võimetuse hüvitist ning kompenseeritakse ravikulud ja osaliselt ravimid ravikindlustussüsteemi kaudu. Tööõnnetuse ja kutsehaiguse puhul on haigushüvitis 100%.

•• Haigekassal on õigus nõuda 20% ajutise töövõimetuse hüvitisest tagasi tööandjalt. Kuna see eeldab tööandja süü tõendamist, mis on õiguslikult küllalt aeganõudev ja kulukas, siis praktikas seda sisuliselt ei rakendata. 2007. aastal kulus tööõnnetuste korral makstavateks haigushüvitisteks haigekassa eelarvest 32 miljonit krooni.

•• Püsiva töövõimetuse ja toitja kaotuse korral makstakse töövõimetuspensioni ja toitjakaotuspensioni riikliku pensionikindlustuse vahenditest. Täpsed andmed, kui palju makstakse riiklikku töövõimetuspensioni tööõnnetuste ja kutsehaiguste tõttu, puuduvad, kuid hinnanguliselt võis see 2007. aastal olla umbes 52 miljonit krooni

•• Eesti ei ole senini kinni pidanud Euroopa Liiduga liitumise eel antud lubadusest, et ette valmistatakse tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seadus.

Kutsehaigust ei registreerita

•• Võrreldes Euroopa Liidu liikmesriikide keskmisega on Eestis tööõnnetusi ja kutsehaigusi registreeritud mitu korda vähem. Selle põhjuseks ei ole mitte tööõnnetuste ja kutsehaiguste vähesus, vaid eelkõige kergete tööõnnetuste alaregistreerimine ja kutsehaiguste registreerimine üldhaigustena.

•• Seda kinnitab muu hulgas suur haiguspäevade arv ühe tööõnnetuse kohta. Kui Taanis on see 12–16 päeva, siis Eestis ligikaudu 40 päeva. Põhjuseks, miks paljud kutsehaigustest tingitud tervisekahjud hüvitatakse üldhaigestumisena, on asjaolu, et töötervishoiuteenused pole haigekassa kompenseeritavate teenuste nimekirjas.

•• Eestis on aastas registreeritud umbes 3600 tööõnnetust (neist raskeid 1000 ja surmaga lõppenuid 30–35) ning umbes 130 esmast kutsehaigusjuhtumit. Samal ajal võib Euroopa riikide keskmisest lähtuva sotsiaalministeeriumi prognoosi kohaselt olla siin tegelik tööõnnetuste ja kutsehaiguste arv ligi kolm korda suurem ning seda eelkõige just kergete tööõnnetuste arvel.