Agne Narusk
Koondamisteade antakse alati üle kirjalikult, töötaja kinnitab selle saamist allkirjaga.
Koondamisega on tegemist siis, kui töö saab otsa töömahu vähenemise, töö ümberkorraldamise, varem sellel kohal töötanud inimese tööle ennistamise vms tõttu. Koondamine algab kirjalikust koondamisteatest ja lõpeb töölepingus lõpetamise kande tegemisega, rõhutas tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja, jurist Niina Siitam.
Kirjalikult kohustab tööandjat koondamisest ette teatama seadus. Etteteatamise aeg sõltub tööandja juures töötatud ajast:
kuni 5-aastase töötamise korral kaks kuud;
510-aastase töötamise korral kolm kuud;
üle 10-aastase töötamise korral neli kuud.
Etteteatamise tähtaja lugemine läheb lahti päevast, mis vahetult järgneb kirjaliku teatise kättesaamise päevale. Kui tööandja teatab koondamisest ette vähem, kui seaduses on nõutud, on tööandja kohustatud hüvitama iga tööpäeva, mille võrra töötajale vähem ette teatati. Koos töölepingu lõpetamisest ette teatamisega on tööandja kohustatud pakkuma võimaluse korral teist tööd.
Teist tööd on kohustus pakkuda siis, kui:
teine töö on reaalselt olemas;
töötajal on selle tegemiseks piisavad teadmised ja oskused.
Hüvitiseks vajalik
Töötajal on õigus teine töö vastu võtta või sellest keelduda, selgitas Siitam. Teise töö vastuvõtmisel töösuhe jätkub, töölepingusse tehakse vaid vastavasisulised muudatused.
Kui aga töötaja teist tööd vastu ei võta, lõpetatakse temaga tööleping koondamise tõttu etteteatamise tähtaja möödumisel.
Töötukassast hüvitise saamiseks on vaja esitada tööleping, milles on kirjas selle lõpetamise põhjus. Töölepingu seadus sätestab, et tööandja teeb töölepingu lõpetamise kohta lepingusse kande, milles näidatakse lepingu lõpetamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile, samuti töölepingu lõpetamise päev, töötajale või tööandjale hüvituse maksmine ja lepingu järgi saadu tagastamine, loetles Siitam.
Kui mingil põhjusel jäi töötajal ning tööandjal omal ajal kirjalik tööleping sõlmimata, siis töösuhte lõppemisel tuleb tööandjalt nõuda kirjalikku õiendit, milles näidatakse, kellena ja kui kaua töötaja selle tööandja juures töötas. Seda on vaja töötukassale esitamiseks, et taotleda töötuskindlustushüvitist.
Kui tööandja ei täida seadusest tulenevaid nõudeid, saab töötaja pöörduda töövaidluskomisjoni poole. Kontaktid on ära toodud aadressil www.ti.ee.
Allikas: sotsiaalministeerium
