Agne Narusk

Iga teine koolilõpetaja mõtleb kutsekooli as­tu­misele, aga se­da tee­vad vähem kui pooled.

Iga teine abiturient ja põhikoolilõpetaja on mõelnud kutseõppeasutusse astumisele, ent suurem osa neist – 55 protsenti güm­naasiumilõpetajatest ning 65 protsenti 9. klassi õppuritest – soovib siiski jätkata kõrgkoolis või gümnaasiumis. Ka koolilõpetajate vanemad soovitavad enamasti oma lastel jätkata õpinguid gümnaasiumis ja ülikoolis, selgus veebruaris avaldatud kutsehariduse maine uuringust.

Vaid väike osa koolilõpetajate emadest-isadest (põhikool 9% ja gümnaasium 2%) on soovitanud oma järeltulijal minna edasi õppima kutsekooli. Ka noored ise kipuvad konkurentsivõime tagajaks pidama eelkõige ülikooliharidust. Uuringust selgus seegi, et mida teadlikum on inimene kutsehariduses toimuvast, seda kõrgemalt hindab ta kutseõppe mainet ja kutsekooli astuvat noort. Need, kes kuulevad kutsekoolis toimuvast valdavalt sõpradelt-tuttavatelt, ei hinda „kutsekanoort” kuigi kõrgelt. Ülekaalukalt on levinud arvamus, et kutseõppeasutusse astujad soovivad kiiresti alustada iseseisvat elu ning „kutsekasse“ minek on nen­de ainuke käegakatsutav edasiõppimisvõimalus.

Uuendustest ei teata

Tähelepanuväärne on, et kutseharidust hindavad teiste elanikkonna gruppidega võrreldes pea jagu kõrgemalt ettevõtjad ja juhid. Enamik küsitletuist usub, et kutseõppeasutuses saadud haridus pakub tulevikus eelkõige kindlat sissetulekut, püsivat töökohta ja võimalust töötada ükskõik millises riigis, sealt saadud ametioskused lubavad tööturul keskmisest paremini hakkama saada. Kriitilisemalt hinnatakse majutustingimusi ja koolide materiaalseid võimalusi.

Uuringu „Elanikkonna teadlikkus kutseõppes toimuvast ja kutsehariduse maine” viis SA Innove tellimusel läbi uuringufirma Saar Poll eelmise aasta sügisel.

Teatmik lõpetajale
Koolidesse jõudis veebruaris

•• teatmik „Abiks otsustajale. Kutseõppevõimalused 2009/2010”. Selle saab endale iga põhikooli lõpuklassis õppiv noor, lisaeksemplarid on mõeldud gümnaasiumiklassidele ja koolide raamatukogudele. Teat­miku elekt­rooniline versioon on üleval portaalis www.rajaleidja.ee/abiks-otsustajale, igaüks võib selle endale veebist alla laadida.