Kadri Ibrus

Omavalitsused ei maksa abitöödel rakendatud töötute eest sotsiaalmaksu.

Kuigi Tallinna linnavalitsus on lubanud, et töötutele luuakse 5500 uut töökohta, tuleb täpsustada, et reaalseid töökohti nii palju sel aastal siiski ei looda.

Tallinn pakub töötutele tööd kahel viisil. Esiteks rakendab linn töötuid avalikul tööl. Sel juhul aga inimesega mingit töölepingut ei sõlmita, mistõttu ta jääb ilma ka sotsiaalsetest garantiidest. Avalikul tööl plaanib linn rakendada umbes 500 inimest, teatas linna ettevõtlusameti juht Kairi Teniste.

Ent avalikul tööl võib töötu töötada seaduse järgi üksnes 50 tundi kuus. Linn maksab selle eest 27–35 krooni tunnis, mis teeb kuus 1350–1750 krooni. Sotsiaalmaksu töötu pealt ei maksta.

Samuti tuleb töötul arvestada, et kui ta saab samal ajal ka toimetulekutoetust, siis linna avalikule tööle asudes võib ta selle kaotada. Seda seetõttu, et toimetulekutoetuse arvestamisel peetakse inimese sissetulekuks avalikul tööl osalemise tasu ja selle võrra väheneb toimetulekutoetuse summa. See juhtub seega siis, kui inimese toimetulekutoetus ja eluasemekulud moodustavad kokku suurema summa kui avaliku töö eest saadav tasu.
Tallinn tegi sotsiaalministeeriumile ettepaneku võimaldada töötuid avalikul tööl rakendada kauem, 80 tundi kuus. Seda ministeerium aga ei soosi. „Kui linnal on võimalik neid inimesi pikemalt tööga hõivata, siis võiks need inimesed parem ametlikult tööle võtta,” leidis ministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats, kelle sõnul võiks inimene siis ka näiteks osaajaga töötada, vähemalt on ta korralikult tööle vormistatud. Sel juhul jätkuks ka tema pensionistaaži arvestamine ja töötuskindlustusmaksete maksmine. Selleks peab linn hakkama tema pealt ka sotsiaalmaksu tasuma.

Teiseks plaanib linn luua töötutele nn sotsiaalseid töökohti – sel juhul on juba tegemist tõesti tõelise töökohaga. „Kõigi töötutega sõlmitakse tööleping vastavalt töölepinguseadusele,” kinnitas Kairi Teniste. Kuid neid kohti hakatakse looma juunis ja siis luuakse sada kohta. Alles tänavu sügisest on kavas juurde luua veel 900. Uued töökohad luuakse Tallinna autobussikoondises ja trammi- ja trollibussikoondises. „Lisaks hakkab linn alates 1. juunist toetama ka eraettevõtteid, kes loovad sotsiaalseid töökohti ja võtavad tööle Tallinna elanikke, kes on jäänud töötuks,” lisas Teniste. Töötasu on sotsiaalsetel töökohtadel vähemalt 4350 krooni ehk praegune miinimumpalk.

Selguse mõttes olgu öeldud, et linna reklaamitud lubadus luua 5500 uut töökohta ei ole mõeldud siiski lähiajal elluviimiseks, vaid see peaks realiseeruma alles kahe aasta pärast.

Riik sotsiaalseid töökohti looma ei hakka

Küsimusele, kas riigil on üldse kunagi kavas ka sotsiaalseid töökohti luua, vastas sotsiaalministeerium kõigepealt, et see on majandusministeeriumi rida, too ütles jälle, et ikka sotsiaalministeeriumi rida.
„Sotsiaalsete töökohtade loomise mõistlikkus on üldse küsitav, sest see koormab riiki, see tähendab maksumaksjat liigselt, kuna on kallis ega ole pikas perspektiivis efektiivne,” vastas lõpuks sotsiaalministeeriumi tööturuosakonna peaspetsialist Kerstin Peterson. Ehk riigi vastus on: sotsiaalseid töökohti ei ole kavas luua. See on ministeeriumi hinnangul kohalike omavalitsuste kohustus.

„Majandusministeerium tegeleb nõudluse poole suurendamisega, anname stardiabi alustavatele ettevõtetele, eksporditoetusi ja teisi ettevõtlust arendavaid meetmeid toetame,” selgitas majandusministeeriumi kõneisik Kunnar Kukk, kuidas nemad aitavad töötutele tööd leida.