Ligi 11,4 protsendini kerkinud tööpuudusest saab tänavu Eesti elu suurim painaja. Avalikult kättesaadavate andmete järgi on näha, et töötuks jäämise eest pole kaitstud ühegi ametiala ega sotsiaalse kihi esindajad. Eelkõige on löögi all siiski sinikraed, kirjutab Argo Ideon.
Statistikaameti avaldatud 2009. aasta esimese kolme kuu andmete järgi kasvas tööpuudus Eestis kvartali lõpus 11,4 protsendini. See tähendab umbes 79 000 inimest. Ametlikult registreeritud töötuid oli aprilli lõpus Eestis 61 000.

Ning uusi töötuid tuleb juurde üha kiiremini. Rahandusministeeriumi ennustuse järgi on meil aasta lõpuks juba 12,2 protsenti töötuid, järgmisel aastal aga koguni 15,6 protsenti. Teisiti öelduna, töö kaotab Eestis sel ja järgmisel aastal kokku 68 000 inimest.

Edasi peaks tööpuudus vähenema ja alanema 2013. aastaks 11,1 protsendini.
Kättesaadavad andmed lubavad ka uurida, kes on kõige tüüpilisemad töötud ja miks inimesed tööst ilma jäävad. Omavahel võrreldavaid arve on siiski raske hankida: ehkki töötuks registreerimisel küsitakse inimestelt hulk andmeid ka eelmise töökoha kohta, ei ole nende andmebaasidesse sisestamine viimasel ajal olnud töötukassa prioriteet.

Kõige põletavam küsimus on, miks inimesed töötuks jäävad. Just viimase aasta jooksul on pilt tugevalt muutunud. Kui 2008. aasta esimesel neljal kuul lisandunud uute töötute seas oli koondatuid veidi üle viiendiku, siis tänavu esimese nelja kuuga lisandunuist juba ligi kolmandik.

Koondatute osakaal on tõusnud 21,5 protsendilt 30,8 protsendile (siinkohal on arvestatud vaid neid end ametlikult töötuks möllinud inimesi, kel eelnevalt oli töökoht).
Veel kurvem hakkab, kui vaadata koondatute kasvu arvuliselt: eelmise aasta algul tempos ligikaudu 500 inimest, tänavu aga juba ligi 2500 inimest kuus.

Pea iga kolmas koondatud

Koondamine on tõusnud konkurentsitult peamiseks töölt vabastamise põhjenduseks. Ning seda hoolimata tõigast, et osa tööandjaid on alles oodanud koondamistega, kuna 1. juulil peaks jõustuma uus töölepinguseadus, mis teeb töötajaist vabanemise odavamaks.

Omal soovil lahkujate osakaal uutest registreeritud töötutest on samal ajal vähenenud 30,4 protsendilt mulluse esimese nelja kuuga 15 protsendile tänavu samal ajal.
Eelnev palk üle 11 000?

Ka poolte kokkuleppel lahkumiste osakaal aastaga vähenes. Inimesed mõtlevad enne kolm korda, kui praeguses majandusseisus töökohast loobuvad.

Seevastu kasvas aastaga nende inimeste osa end töötuks registreerijate seas, kes olid tööl katseajaga, mille tulemused osutusid tööandja hinnangul ebarahuldavaks, ning pidid seepärast töölt lahkuma.

Täpseid andmeid isegi ametlikult registreeritud töötute eelmisel kohal teenitud palga kohta töötukassal ei ole. Palgainfo on teada ainult nende kohta, kellele on määratud töötuskindlustuse hüvitis. Viimastest oli tänavu esimese kvartali andmete järgi eelnev keskmine töötasu 11 628 krooni.

Kuid see arv ilustab tegelikku seisu: umbes kolmandik uusi registreeritud töötuid ei olnud enne seda töökohal ja isegi nendest, kes töötasid, ei olnud kõigil piisavalt kaua makstud töötuskindlustusmaksu, või polnud tegu pealesunnitud töötusega.

Mullu määratud hüvitisesaajad teenisid enne töötuks jäämist keskmiselt 10 267 krooni. Tulemus ilmselt kajastab veel eelmise aasta jooksul kasvanud palku, ent võib-olla ka seda, et töötuks jäämine on hakanud kimbutama ka kõrgemapalgalisi spetsialiste.

Viimasest annab tunnistust tänavu märtsis arvele võetud töötute ametialane jaotus. Oskustöölised, nagu keevitajad, mehaanikud, maalrid, elektrikud, sõidukijuhid jne, moodustasid 44 protsenti uutest töötutest, kvalifitseeritud spetsialistid aga 13 protsenti.

Statistikaamet märgib samas tänavuse esimese kvartali andmete põhjal, et tööhõive vähenemine puudutab eelkõige sinikraesid, kes on enamasti ametis töötlevas tööstuses või ehituses. Võrreldes eelmise aasta viimase kvartaliga oli Eesti majanduses vähem tarvis nii lihttöölisi, oskustöölisi kui ka teenindajaid.

Samal ajal oli valgekraesid – ametnikke, keskastme spetsialiste ja juhte – Eestis selle aasta esimesel kolmel kuul tööl rohkem kui mullu lõpukvartalis.

Enamik töötuist mehed

Töötukassa avaldatud tööpuuduse statistikat uurides on ka näha, et Eestis läheb märgatavalt paremini noortel (vanuses 16–24) naistel kui ka noortel meestel: neidude osakaal töötuist oli aprilli lõpus alla 6,6 protsendi, noormeestel aga 10,4 protsenti.
Kuid ligilähedaselt samasugune pilt avaneb ka teistes vanuserühmades.

Töötute seas on mehi rohkem kui naisi igal pool Eestis, nii vanuse kui piirkondliku jaotuse järgi. Meeste osakaal töötuist on Eestis suurim Põlvamaal, 63,3 protsenti. Naiste osa töötutest on suurim Ida-Virumaal, ent ka seal jääb see alla meestele: 48,5 protsenti.

Noorte tööpuudus on suhteliselt kõige rängem Hiiumaal ja kõige leebem Harjumaal. Üle 50-aastaste seas on töötute osakaal suurim Lääne-Virumaal.

Huvitav on lisaks vaadata ka seda, mis juhtub inimestega edasi. Töötukassa andmete järgi on tänavu esimese nelja kuuga ametliku töötuna arvelt maha kantud ligikaudu 4000 inimest, kellest aga ligi pooled lihtsalt loobusid ametiasutuste uksi kulutamast ega ilmunud enam järgmisele määratud kokkusaamisele.

Ülejäänuist otsis ligi 1500 endale ise uue töökoha. Tööturuameti vahendatud töökohale asus alla 200 inimese, pluss 50, kes hakkasid ameti toetusel ettevõtjaiks. Kommentaarid tunduvad siin liigsed.

Argo Ideon