Väiksema sissetulekuga inimestele tasuta õigusabi andva Õigusteenuste Büroo juhataja Hille Raua sõnul pole Eesti inimestel piisavalt teadmisi, et tööandjaga suheldes oma õiguste eest seista.

Raud ütles eile Tallinnas toimunud töömessil, et paljud inimesed ei tea isegi seda, kas neil on tööandjaga sõlmitud igakuist sissetulekut tagav tööleping või mõni muu kokkulepe. Nii räägivad dokumendid üht, kuid inimese ettekujutus olukorrast on hoopis teine.

Lugema õpime koolis küll juba seitsmeaastaselt, kuid lepinguid ikka ei loe, sõnas ta.

Süü pole siiski vaid töötajatel, ka hulk tööandjaid teeb kõik selleks, et lepinguga tutvumiseks jääks võimalikult vähe aega ning see oleks võimalikult ebamugav. Raud tõi oma praktikast näite vene keelt kõnelevast naisest, kellega tööandja suhtles kenasti vene keeles seni, kuni inimesest oli tarvis vabaneda. Siis esitas tööandja pabereid vaid eesti keeles ja teatas, et tal pole kohustust muus keeles suhelda.

Töötajatel soovitas Raud olla kindlameelne ja mitte anda järele tööandja survele dokumentidele kiirelt alla kirjutada. Kui seda siiski teha tuleb, siis võib allkirja juurde lisada märke, et dokumendi sisuga tutvumiseks ei antud piisavalt aega. Tööandjad saaksid head tahet näidata saates lepinguprojektid või tingimused e-postiga eelnevalt inimesele tutvumiseks.

Võtmesõnadeks töösuhtes peaksid Raua arvates olema partnerite võrdsus, vastastikune viisakus ja lugupidamine ning peagi jõustuva uue töölepinguseaduse valguses on need veelgi olulisemad. Poolte õigusi ja kohustusi uus seadus enam väga täpselt ei määra. Suurem kaal saab olema sellel, milles töötaja ja tööandja omavahel kokku lepivad.

Siiri Erala