Kristiina Viiron

Eri­nev lä­he­ne­mi­ne töö­tu­ru­koo­li­tu­se­le ja -har­ju­tu­se­le teeb töö­tud ja tu­gii­si­kud nõutuks.

Sea­dus võrd­sus­tab töö­har­ju­tu­sel osa­le­va­te­le töö­tu­te­le maks­ta­va sti­pen­diu­mi – 1 kroo­ni ja 90 sen­ti tund – töi­se sis­se­tu­le­ku­ga, mis ar­ves­ta­tak­se toi­me­tu­le­ku­toe­tu­sest ma­ha. Aga kui töö­tu asub õppi­ma töö­tu­ru­koo­li­tu­sel, maks­tak­se tal­le sti­pen­diu­mi 3.75 tun­nist ning se­da sis­se­tu­le­kuks ei loe­ta.

Toi­me­tu­le­ku­toe­tu­se saa­ja­tel muu­dab sel­li­ne eri­ne­vus mui­du­gi mee­le mõruks, sest ra­ha, mil­le­ga nad iga ­kuu hak­ka­ma pea­vad saa­ma, on nii­gi väi­ke – 1000 kroo­ni üksi ela­va­le ini­me­se­le või pe­re esi­me­se­le liik­me­le ning 800 kroo­ni iga­le järg­mi­se­le liik­me­le. Sti­pen­diu­mi­na maks­tav li­sa (u 190–304 kroo­ni kuus) ku­luks nei­le iga­ti ära. Pea­le­gi on töö­har­ju­tu­se pu­hul si­su­li­selt te­ge­mist koo­li­tu­se­ga, mil­le­ga taas­ta­tak­se pi­ke­mat ae­ga töö­ta ol­nud ini­me­se töö­har­ju­must.

„E­na­mas­ti tee­vad töö­tud töö­har­ju­tu­sel liht­sa­maid töid, na­gu hea­kor­rat­öid, nai­sed ka kä­sitööd, näi­teks la­pit­öid. See­ga õppi­sid nad töö­har­ju­tu­se käi­gus ka mi­da­gi uut,” sel­gi­tas tu­gii­sik Ast­rid Org, kes nõus­tas töö­tuid sel ke­vad­su­vel Val­ga­maal San­gas­te val­las. „Tun­dub, et sea­du­se­loo­jad ei ta­ju se­da va­het ja töö­har­ju­tus on pan­dud ühte pat­ta töö­te­ge­mi­se­ga, kui­gi si­su­li­selt on te­ge­mist koo­li­tu­se­ga,” tõdes Org.

Sel juhul väga niru palk

Org mär­kis, et ju­hul, kui sea­dus tõlgen­dab 1.90 kroo­ni suu­rust sti­pen­diu­mi töö­ta­su­na, on te­ge­mist tões­ti vä­ga väi­ke­se summa-ga ning kuu töö­ta­suks on täistööa­ja eest see­ga li­gi­kau­du 304 kroo­ni. „Tu­hat kroo­ni toi­me­tu­le­ku­toe­tust on nii­gi väi­ke ra­ha ja sel­lest 300 kroo­ni ma­havõtmi­ne on ko­ha­tu,” tõdes ta. „Töö­tud on ka öel­nud, et kui nad saaks tun­nist 25 kroo­ni, siis po­leks toi­me­tu­le­ku­toe­tust nei­le maks­ta tar­vis­ki.”

Töö­har­ju­tus kes­tab kolm kuud. Esi­me­sel kuul tee­vad osa­le­jad päe­vas viis tun­di tööd, tei­sel kuul seit­se ja kol­man­dal ka­hek­sa tun­di päe­vas. „­Mo­ti­vat­sioo­ni tõst­mi­seks võiks töö­har­ju­tu­se sti­pen­diu­mi toi­me­tu­le­ku­toe­tu­sest mit­te ma­ha ar­ves­ta­da. Sa­mas aga on see sis­se­tu­lek – leian, et see on sea­du­ses aru­te­lu koht,” ütles San­gas­te val­la sot­siaa­lins­pek­tor Pil­le Sikk. Te­ma sõnul ülla­tu­sid töö­tud küll, kui ma­haar­ves­tu­sest tea­da said, ent poo­le­li kee­gi ra­ha pä­rast töö­har­ju­tust ka ei jät­nud.

Li­saks töö­har­ju­tu­se sti­pen­diu­mi­le loe­tak­se sis­se­tu­le­kuks ka tööp­rak­ti­ka eest maks­ta­vat sti­pen­diu­mi 3.75 kroo­ni tun­ni eest. Sis­se­tu­le­kuks aga ei loe­ta töö­tu­ru­koo­li­tu­sel, tööp­rak­ti­kal ja -har­ju­tu­sel osa­le­mi­se ajal maks­ta­vat sõidu- ja ma­ju­tus­toe­tust ning töö­tu­ru­koo­li­tu­se sti­pen­diu­mi.

Sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi pres­sie­sin­da­ja Eli Lil­le­se sõnul ei võeta töö­tu­ru­koo­li­tu­sel maks­ta­vat sti­pen­diu­mi toe­tust mää­ra­tes ar­ves­se, sest koo­li­tu­sel osa­le­mi­ne nõuab ini­me­selt li­sa­ku­lu­sid ja sel­le toe­tu­sest ma­ha ar­va­mi­ne seaks oh­tu töö­tu võima­lu­sed töö­tu­ru­koo­li­tu­sel osa­le­da. „Tööp­rak­ti­ka ja -har­ju­tu­se pu­hul ei ole sti­pen­diu­mi ar­ves­ta­mi­ne sis­se­tu­le­ku­na toi­me­tu­le­ku­toe­tu­se mää­ra­mi­sel põhju­seks, miks ini­mes­tel ei oleks võima­lik tööp­rak­ti­kal või -har­ju­tu­sel osa­le­da,” põhjen­das Lil­les. „Rii­gi sot­siaa­la­bi osu­ta­mi­sel on üldpõhimõte, et ar­ves­se võetak­se kõik töist sis­se­tu­le­kut asen­da­vad toe­tu­sed. Sih­tots­tar­be­li­si toe­tu­si (trans­port jt) sis­se­tu­le­ku­na ei ar­ves­ta­ta, sest need on va­ja­li­kud, et ini­me­ne üldse saaks töö­tu­ru­tee­nu­ses osa­le­da.”

Töötute seas populaarne

•• Pikaajaliste töötute rehabilitatsiooniga tegelevad Eestis paljudel juhtudel mittetulundusühingud, kes saavad selleks raha nii Euroopa Sotsiaalfondist kui ka omavalitsustelt.

••Tallinnas Koplis korraldab töötute tööharjutusi MTÜ Pro Civitas. MTÜ tegevjuhi assistent Pille Lukk sõnas, et kokku saab sel aastal tööharjutusel osaleda kuus 20-liikmelist rühma.

•• „Inimesed tahavad väga tööharjutusele tulla ja on hakanud enda jaoks selle kasulikkust mõistma,” osutas Lukk asjaolule, et täna alustaval grupil jäi üle kümne inimese varunimekirja.

•• Suhtumine igapäevastesse kohustustesse on kursuslastel erinev. Juhtub, et mõni alustanu jätab harjutuse pooleli. On ka neid, kes on läbinud koguni kaks kursust, nagu näiteks tallinlane Jevgeni (fotol paremal), kes on Pille Luki sõnul usin töömees.

•• Püsivat tööd õnnestub kahjuks saada vähestel, sest tööandja eelistab pigem palgata hiljuti töötuks jäänud inimesi.

Tööturuteenus

Kaks teenust 25-st
•• Tööharjutus ja tööpraktika on kaks tööotsingut toetavat teenust. Üldse on neid kokku 25.

Tööharjutus
•• on eelkõige suunatud inimesele, kes pole pikka aega töötanud, kellel puudub töökogemus või kes ei ole valmis töötama iseseisvalt avatud tööturul. Tööharjutusel tehakse kergemaid töid, mis ei nõua erialaseid teadmisi. Harjutus võib kesta kuni kolm kuud, sellel osaleja saab stipendiumi (2009. aastal 1 kroon ja 87 senti iga osaletud tunni eest).

Tööpraktika
•• kestab kuni neli kuud, kaheksa tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Praktikant peab pidama praktikapäevikut, mida tuleb iga kuu alguses töötukassas näidata. Osalejal on õigus saada stipendiumi tunnimääras 3. 75 krooni, kusjuures see mitme-kordistub. Võimalik on saada ka sõidu- ja majutustoetust kuni 1200 krooni kuus.

Allikas: www.tootukassa.ee