Agne Narusk

Ka alla kolmeaastaste laste vanemaid võib alates 1. juulist päevapealt koondada.

Kaia (ni­mi nai­se pal­vel muu­de­tud) oli pi­si­po­ja­ga ko­dus kaks aas­tat ning pi­di sel­le kuu al­gu­ses ta­ga­si töö­le mi­ne­ma. Lap­se­hool­dus­puh­ku­se lõpe­ta­mi­se aval­du­se oli ta ko­ha­le vii­nud ju­ba paar kuud va­rem.

1. sep­tem­ber oli üle hul­ga aja esi­me­ne tööp­äev, ja jäi ka vii­ma­seks, kir­ju­tas Kaia toi­me­tu­se­le. Et­tevõtte osa­kond su­le­tak­se, sel­gi­tas üle­mus ko­he hom­mi­kul. Kaia­le po­le teist tööd pak­ku­da, see­ga tu­leb ta koon­da­da. Nii saa­de­ti noor ema juba sa­mal päe­val ta­ga­si ko­ju. Kir­ja­li­ku koon­da­mis­tea­te sai ta kät­te päev hil­jem, pa­be­ril oli kor­rekt­selt kir­jas töö­suh­te lõpe­ta­mi­se alus ja lau­se, et teist tööd po­le et­tevõttel koon­da­tu­le pak­ku­da.

Koon­da­mi­ne koon­da­mi­seks, kuid töö­koh­ta vä­ga va­ja­va nai­se mee­le muu­tis mõruks see, et viie­le tei­se­le koon­da­tu­le kümnest pa­ku­ti naa­be­ro­sa­kon­da­des teist töö­koh­ta. Nn ma­da­la­mal pul­gal küll, kuid siis­ki. Kaia tea­dis häs­ti, et uus sea­dus te­da enam koon­da­mi­se eest ei kait­se. Kuid tea­dis se­da­gi, et tal kui al­la kol­meaas­ta­se lap­se emal ol­nuks ee­lisõigus tei­se töö pak­ku­mist saa­da. Kas see õigus oli ka neil, kel­le­le te­ge­li­kult uut koh­ta pa­ku­ti, ta ei tea – asu­tu­se juht ei soos­tu­nud va­li­kut sel­gi­ta­ma.

Tööandja peab selgitama

Jah, al­la kol­meaas­ta­se lap­se va­ne­mal on töö­le jää­mi­sel ee­lisõigus, kin­ni­tas ju­rist Hel­ve Toom­la. „Just sel­lepä­rast peaks­ki Kaia tö­öand­ja­ga ühen­dust võtma ja tea­vet nõud­ma. Kui tal on ülesütle­mi­sa­val­dus käes ja mi­da­gi pa­ku­tud ei ole ning ta saab tõen­da­da, et teis­tel ei ol­nud töö­le jää­mi­seks ee­li­seid või ame­tis­se võeti ko­gu­ni ke­da­gi väl­jast­poolt, siis on põhjust vaid­lus­ta­mi­seks.”

Kind­las­ti ei pea Toom­la sõnul pai­ka see, et lap­se­hool­dus­puh­ku­selt naas­ja­le liht­salt öel­dak­se: ära ta­ga­si tu­le, meil po­le sind va­ja. „Töö peab ta igal ju­hul ta­ga­si saa­ma. Töö­suh­te lõpe­ta­mi­seks on tar­vis sea­dus­lik­ku alust na­gu va­rem­gi. Ja kui töö­koht on lik­vi­dee­ri­tud, siis on sel­leks alu­seks koon­da­mi­ne.” En­ne 1. juu­lit ei lu­ba­nud sea­dus koon­da­da al­la kol­meaas­ta­se lap­se mõle­mat va­ne­mat, nüüd üks­nes ti­ta­puh­ku­sel vii­bi­jat. Ko­he, kui see kat­kes­ta­tak­se või lõpeb, võib tööand­ja lap­se­va­ne­ma koon­da­da.

Noo­re­le lap­se­va­ne­ma­le, kes teab, et töö­ko­has käib koon­da­mi­ne, soo­vi­tab Toom­la liht­salt ko­ju jää­da. „Ta peab va­li­ma, kas ol­la eda­si lap­se­hool­dus­puh­ku­sel – sel­le­le on õigus ku­ni lap­se kol­meaas­ta­seks saa­mi­se­ni – või kat­kes­ta­da puh­kus, min­na töö­le ja ela­da eda­si koon­da­tu­na,” sõnas ju­rist.

30 päeva otsuse vaidlustamiseks

•• Eelisõigust saab kasutada siis, kui mitme töötaja vahel on võimalik valida, keda tööle jätta, keda mitte. Kuid kui koondamisele kuulub ainult üks ja nimelt väikelapse vanem (tema töö kaob ja teist tööd pole pakkuda), siis ei ole kellegi vahel valida ja eelisõigust pole võimalik rakendada, selgitas Helve Toomla.

•• Koondamise saab vaidlustada 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisteate saamisest, mitte lepingu lõppemise kuupäevast nagu vanasti.

•• Kui koondamisteade anti enne 1. juulit ning viimane tööpäev on pärast seda, viiakse koondamine lõpule vana seaduse alusel.