Kertu Kalmus

Koolitusele pääsemiseks tuleb töötul aru pidada töötukassa nõustajatega, kes koostavad spetsiaalse kava teenustest, mis peaksid hõlbustama uue töö leidmist.

Töötukassa avalike suhete juht Erko Vanatalu selgitas Päevaleht Online’ile, et spetsiaalset nimekirja võimalikest koolitustest nemad ei koosta ning töötutele avalikult välja ei riputa.

„Sellist infot koolituste kohta ei olegi,“ märkis Vanatalu ning selgitas, et töötukassa lähtub koolituste korraldamisel juhtumipõhisest põhimõttest.

Inimesel, kes soovib uue töökoha leidmise hõlbustamiseks koolitusi läbida, tuleb töötukassasse kohale minna, kus talle koostatakse spetsiaalne kava. Uue töökoha leidmise lihtsustamise kava ei pruugi aga Vanatalu sõnul koosneda ainult koolitustest.

„See võib olla ka tööpraktika mõnes ettevõttes. Kes on aga pikemalt eemal olnud, neil tuleb kõigepealt läbida tööharjutus,“ selgitas ta lisades, et erinevaid teenuseid on ühtekokku suur hulk ja kõikvõimalikud koolitused on sellest vaid üks osa.

„See on kõik selle nimel, et ta leiaks kindlasti töö. Päris nii see pole, et töötu tuleb ja valib omale koolituse, mis talle meeldiks,“ selgitas Vanatalu ning lisas, et konsultandiga koos vaadatakse üle töötu eelnev töökogemus, oskused, huvid ja koolitused, mida ta varem on läbinud, leidmaks talle parimat lahendust.

Inimene ei pruugi teada, mis talle sobib

Põhjus, miks töötu omal vabal valikul endale meelepärast koolitust nõuda ei saa, on Vanatalu sõnul lihtne – inimene võib otsustada koolituse kasuks, mis talle ei pruugigi sobida ja mille abil pole ka lootust tööle pääseda, sest paljud on teinud sama valiku.

„Näiteks kui selgub, et inimesele sobib massööri koht, aga meil on teada, et samale ametile on 80 inimest samade oskustega arvel, siis me ei koolita teda massööriks, sest sel poleks mõtet,“ selgitas ta.

Vanatalu ei eitanud, et inimesed on käinud ka töötukassas kohapeal küsimas, kust saaks valida koolitusi. Samal teemal on nende poole pöördutud ka kirja teel, kuid avalikku nimekirja ei hakka nad sellegi poolest koostama.

„Kui on vaja mingi koolitusgrupp kokku saada, korraldame selleks hanke. Hiljuti oli näiteks ettevõtluskoolitus, kus oli üle 500 koha,“ tõi Vanatalu näitena välja, kuidas koolitusi korraldatakse.

Kui spetsialistiga koos väljasõelutud koolitus inimesele siiski millegipärast meelt mööda ei ole, siis istutakse uuesti koos maha ja analüüsitakse edasi. „Kava koostatakse kahepoolselt, võib öelda, et see on kahepoolne leping kliendi ja töötukassa vahel. Kedagi midagi sunniviisiliselt tegema ei sunnita,“ kinnitas Vanatalu.

Kõigile koolitusi ei jõua pakkuda

Kui erinevatest foorumitest võib lugeda, et inimestele tihtipeale ei soovitatagi töötukassast ühtegi koolitust, siis Vanatalu sõnul päris nii asjalood siiski ei ole. "Alati võiks muidugi koolitusele pääsenute hulk suurem olla, aga samas on ka töötute hulk nii suur, et kõigile lihtsalt ei jõua pakkuda koolitusvõimalust ja kuskil tuleb ikka piir ette," selgitas ta.

Vanatalu rõhutas, et enne töötukassasse pöördumist tuleks inimesel ära teha ka teatud mõttes kodutöö. "Kui tal on endal kindel nägemus olemas, mida ta teha tahaks ja oskab küsida konkreetseid koolitusi, siis üldjuhul ta soovidega meil arvestatakse, aga sada protsenti nii, ei ole, et peaks soovitama kohe nõu saama tulnule koolitust," selgitas Vanatalu.

Töötukassa kaudu korraldatavate koolituste eest inimene ise maksma ei pea. 2009. aastal on tööturule tagasiaitamise tarvis ette nähtud 291,6 miljonit krooni, millest tööturukoolitus moodustab 176,2 miljonit. 158,3 miljonit krooni kogu rahast tuleb aga Euroopa välisabist.

Eelmisel aasta osales töötukassa korraldatud koolitustel 5826 töötut ja selle aasta juuli lõpu seisuga on koolitustel osalenud 9411 inimest.

Üle 75 000 registreeritud töötu

**Eilse seisuga võttis end möödunud nädala jooksul arvele 2670 töötut. Neist 711 said samal perioodil eelmisest töökohast koondamisteate.

**Registreeritud töötuse osakaal tööjõust on seega praeguse seisuga 11,4 protsenti.

**Kõige rohkem lisandus nädalaga töötuid Harjumaal – 992, Ida-Virumaal võttis end arvele 406 töötut ning Tartumaal 272 töötut.

**Kõige vähem töötuid lisandus Hiiumaal – 21 inimest, kellest kaks said möödunud nädala jooksul endisest töökohast koondamisteate.