Helve Toomla, jurist

•• Töötaja ei ilmunud pärast puhkust enam tööle ja ei vastanud ka juhataja telefonikõnedele ega -sõnumitele. Kontorisse töölepingut lõpetama pole ta tulnud. Paar kuud hiljem nõudis ta meili teel töölepingu korrektset lõpetamist ja hüvitisi. Kuidas peaksime käituma, kui ei õnnestu töötajale ülesütlemisavaldust edastada? Kuidas saab tööandja töölepingu lõpetada?

Seadus ei nõuagi tingimata ülesütlemisavalduse paberil ja allkirja vastu esitamist, seda võib teha ka muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Näiteks samas vormis, nagu esitas töötaja oma nõude – meili teel. Kui seda soovitakse siiski n-ö kindla peale esitada, siis võib avalduse saata posti teel tähitult ja väljastusteatega. Tööandja on oma teatamiskohustuse sel juhul täitnud isegi siis, kui töötaja ei suvatse saadetist vastu võtta ja postiasutus selle tagasi saadab.

Töötajale, kes põhjusetult tööle ei ilmunud, võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töölepinguseaduse (TLS) § 88 lg 1 p 3 alusel.

•• Seaduses on öeldud, et õppepuhkuse ajal makstakse 20 kalendripäeva eest keskmist palka. Keskmine palk arvutatakse tööpäevades. Kavatsen võtta õppepuhkust kümme kalendripäeva. Kas sel juhul tuleb leida keskmine kalendripäevatasu ja see korrutada 10-ga? Eri portaalid ja foorumid tõlgendavad seadust erinevalt.

Kuna tegemist on ühe puhkuseliigiga ja tasu makstakse õppepuhkuse kalendripäevade eest, siis tulebki lähtuda kirjeldatud variandist, s.t leitakse keskmine kalendripäevatasu, mis korrutatakse kümnega, s.t õppepuhkuse päevade arvuga. Sellisele seisukohale on asunud nii haridus- ja teadusministeeriumi kui ka sotsiaalministeerium.