Agne Narusk

Jurist: paistab, et töövaidluskomisjonis ilma esindajata enam hakkama ei saa.

Enda koondamise vaidlustanud kolmeaastase lapse emale mõjus töövaidluskomisjonis külma dušina selgitus, et nn võidu korral kaotab ta rahaliselt ja töökohta ikka tagasi ei saa. „Mis mõte vaidlustamisel üldse on, kui juba ette on teada, et nii või naa jääb kaotajaks nõrgem ehk siis töötaja?” küsib pettunud naine. „Tööandja ei kaota aga mitte midagi, isegi kui tegutseb seadusvastaselt.”

Kogu lugu sai alguse 1. septembril, kui Kaia (nimi muudetud) läks pärast kahe ja poole aastast lapsepuhkust tagasi tööle. Avalduse oli ta tööandjale viinud juba paar kuud varem. Kohe esimesel tööpäeval sai Kaia koondamisteate. Viiele koondatule kümnest pakuti teist tööd, kuid mitte Kaiale. Ometi on alla kolmeaastase lapse emal sellises olukorras eelisõigus tööle jääda. Miks pakuti aga tööd hoopis teistele, ei soostunud tööandja, Eesti üks suuremaid panku, naisele selgitama.

Kaia tegi avalduse töövaidluskomisjonile, milles taotles töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist ja enda tööle ennistamist, tööandjale n-ö trahviks kolme kuu töötasu suuruse hüvitise maksmise kohustust.

Tööandja: lõpetage leping

Istungipäeval luges töövaidluskomisjoni juhataja Ilona Küüts ette töötaja avalduse, tööandja vastuse ning nentis fakti, et tööandja on vastavalt seadusele maksnud koondamishüvitisena välja nelja kuu töötasu (kolm kuud etteteatamisaja puudumise eest + üks kuu koondamishüvitist). Tööandja palus oma vastuses igal juhul – mis selle istungi tulemus ka poleks – vaidleja töölepingu koondamispäeva kuupäevaga lõpetada. Edasi sai Kaia aega viis minutit, et otsustada: kas ta võtab oma avalduse tagasi ja loobub kõikidest nõuetest ning talle jääb alles hüvitis või maksab koondamishüvitise tagasi, töökohast jääb ilma niikuinii.

„Kui töölepingu ülesütlemine tunnistatakse teatud alusel, näiteks koondamise tõttu tühiseks, tekib tööandjal õigus kõik selle tühise ülesütlemise alusel väljamakstu ka tagasi saada – antud juhul nelja kuu hüvitis,” selgitas Ilona Küüts istungil toimunut. „Seda saigi avaldaja huvides talle selgitatud, et kui me ka tunnistame töölepingu ülesütlemise koondamise tõttu tühiseks, siis tööandja taotlusel tuleb tööleping ikkagi lõpetada.” Kui tööandjalt mõistetakse välja kolme kuu töötasu suurune kompensatsioon, tuleb nelja kuu koondamisraha tagasi maksta ning ta jääb lõpuks ühe kuu rahaga miinusesse, sai naine kuulda. „Küsisime, kas tööandja esindaja oleks nõus asja arutamise edasi lükkama, et avaldaja saaks juriidilist nõu ja järele mõelda, kas jääb nõuete juurde, kuid Tallinnast tulnud esindaja ei olnud nõus veel ühte tööpäeva kaotama,” rääkis Küüts. „Avaldajale võimaldati viis minutit vaheaega, mille järel ta otsustas nõuetest loobuda. Talle sai öeldud, et see peab olema tema vaba tahe, ning ta kinnitas, et see on seda. Leian, et töötaja võitis igal juhul.”

„Ma oleks lisaks nelja kuu rahale kaotanud õiguse 270-päevasele töötuskindlustushüvitisele, mida maksab töötukassa,” põhjendas Kaia oma kiiret otsust. Või mis otsust: naine tunnistab, et ei suutnud nii suure surve all selgelt mõelda ja siiani kripeldab hinges küsimus, kas temaga käituti õigesti. Aps tuli mõttekäigus sisse tõepoolest: töötuskindlustushüvitist oleks ta saanud edasi ka siis, kui oleks otsustanud vaidlust jätkata.

„Kas tööandja oli ikka esitanud nõude koondamishüvitiste tagastamiseks?” küsis juhtunust lugedes jurist Helve Toomla. „Kui oli, siis poleks töövaidluskomisjon ju ilmtingimata pidanud seda nõuet täies ulatuses rahuldama, oleks olnud võimalik ju kõiki asjaolusid arvestada, näiteks seda, et tööandja ei täitnud oma seadusest tulenevat kohustust eelisõiguse tagamisel jpm.”

Toomla hinnangul oleks sellistes asjades hädasti vaja riigikohtu lahendit. Praegu võetakse otsuse tegemisel aluseks kunagine riigikohtu lahend – pole koondamist, pole ka õigust vastavale hüvitisele. „Paistab, et ilma advokaadita ei tule ka töötajad enam töövaidluskomisjonis toime.”

Kümmekond loobumist kuus

•• Tööinspektsiooni eestkõneleja Heidi Vilu sõnul oli viimase kuu aja jooksul töövaidluskomisjonides kümmekond sellist juhtumit, kus avaldaja oma nõudest loobus.

•• Üldse registreeriti 23. oktoobrist 23. novembrini tööinspektsioonis 457 töövaidlusasja, millest 445 juhul on avaldajaks töötaja ja 12 juhul tööandja.

•• 185 juhul on tegemist maksmata töötasu nõudega, 122 juhul maksmata jäänud lõpparve nõudega, 107 juhul on vaidlustatud töölepingu ülesütlemist.

•• Tööandjatele on enamasti probleemiks töötaja põhjuseta töölt lahkumine.

Kommentaar : Äärmiselt kahetsusväärne juhtum

Egle Käärats, sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler:

•• Tööandja väidetav vastus, et teise töö pakkumise ja eelisõiguse rakendamine ei olnud põhjendatud, on asjatundmatu. TLS § 89 lg 5 alusel on alla kolmeaastast last kasvataval töötajal eelisõigus tööle jäämisel, seda pidanuks tööandja hindama.

•• TLS § 92 lg 2 alusel pidanuks töövaidluse lahendaja kasutama nn pööratud tõendamiskohustust ehk õiguspärast käitumist peab tõendama tööandja, mitte ebaseaduslikkust töötaja. Seda esitatud kirjelduse järgi töövaidluskomisjon oma nõuandes hinnanud/arvestanud ei ole.

•• Tööle ennistamist tõepoolest enam nõuda ei saa (v.a rasedad, rasedus- ja sünnituspuhkuse õigusega töötajad või töötajate esindajad.) Töösuhe on väga isiklik suhe ja seega on keeruline seda jätkata, kui inimestevahelised suhted on lõplikult rikutud.

•• Lapsevanema kaitseks on seatud eelviidatud pööratud tõendamiskohustus, st vaidluse korral eeldab vaidlusorgan rikkumist ja nimetatud juhtumi korral pidanuks tööandja sisuliselt põhjendama koondamist ja töötajate valikut.

•• TLS § 109 lg 1 alusel ei ole kohus või töövaidluskomisjon seotud kolme kuu töötasu suuruse hüvitise määramisega, vaid võib seda muuta sõltuvalt asjaoludest. Seega, nimetatud juhul pidanuks töövaidluskomisjon hindama tööandja õigusvastase käitumise raskust ja asjaoludest lähtuvalt määrama õiglase hüvitise.

•• Ekslik on väide, et töölepingu ülesütlemise ebaseaduslikuks tunnistamise korral TLS § 107 lg 2 alusel jääb inimene ilma õigusest saada töötuskindlustushüvitist. Kui tööandja koondab töötaja, töötaja vaidlustab koondamise ja töövaidlusorgan tunnistab ülesütlemise ebaseaduslikuks, kuid lõpetab töölepingu sõltumata sellest, kumb pooltest lõpetamist taotleb, on tegemist nn sunnitud töötusega ja sellest tulenevalt on töötajal õigus töötuskindlustus-hüvitisele (vt töötuskindlustuse seaduse § 6 lg 2 p 1).

•• Koondamishüvitis ja tööandjale antud võimalus etteteatamist rahaga hüvitada on eri asjad. Seega, kui vaidluse lõpuks selgub, et tegemist ei olnud koondamisega, ei ole mõistagi töötajal õigust koondamishüvitisele. Etteteatamisaja asemel makstud hüvitise koondamishüvitisena tagasi nõudmisel ei ole mingit alust. Etteteatamise nn kinnimaksmine on tööandja valik.

•• Kokkuvõttes on nimetatud juhtum äärmiselt kahetsusväärne, sest eksitava nõuande tõttu on töötaja loobunud oma nõude menetlemisest ja kaotanud sellega osaliselt talle ette nähtud hüvitised ja õigused.