Silja Lättemäe

Pääsevad ainult alla 3aastaste laste vanemad ja rasedad. Neid on uue töölepingu seaduse järgi tunduvalt raskem, aga siiski mitte võimatu vallandada.

“Andke mulle ainult aega ja näidake kätte inimene, kellest vabaneda tahate ja ma leian põhjuse, kuidas teda seaduslikult vallandada,” toob kujuka näite Põhja-Tallinna tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni juhataja Enn Reinsalu.

Ajakirjaniku jahmunud nägu nähes loetleb mees naerulsui: “Hakkame pihta – tööaeg. Tulite 5 minutit hiljem ja lähete ära 10 minutit varem. Esimene kord – hoiatus, teine kord – vallandamine.”

Reinsalu sõnul rikutakse pidevalt seadusi. “No ma tahaks näha inimest, kes ei ole töörežiimi rikkunud! See on ju inimloomusele nii omane!”

Aga kõik sõltub kokkulepetest ja töösuhetest. “Väärt töötajast ei taha keegi lahti saada, vastupidi – teda püütakse vägisi kinni hoida!”

Reinsalu tunneb tööseadust läbi ja lõhki. Riiulites on tal paksud kaustad – kõik täis kaebusi ebaseaduslike vallandamiste, koondamiste, lõpparvete ja palkade maksmata jätmise kohta. Töösuhteid on ta näinud igasuguseid, ka niisuguseid, kus fiktiivse töölepinguga makstakse teisele võlga.

Samas ei ole Enn Reinsalu mitte vallandamise nõustaja, vaid inimeste õiguste jaluleseadja, kui õigusi on rikutud. “Kõige rohkem on siit komisjonist läbi käinud ehitajad, teenindajad, kalatööstuste töötajad. Kui mõni asutus hakkab kõrbema, siis tullakse mitmekümne kaupa!”

Töötuid 100 000, vaidlusi 6000

Eestimaal töötab praegu töölepingute alusel umbes 500 000 inimest, töötuks on eri põhjustel jäänud juba 100 000. Neist töövaidluskomisjoni on üle Eesti pöördunud sel aastal umbes 6000 inimest.

Kaebuste pearõhk langeb pealinnale ja Harjumaale, nii et järgmisel aastal on kavas avada Tallinnas lisaks neljale töövaidluskomisjonile veel viies.

“Väikeses maakohas, kus kõik tunnevad kõiki, on ju väga raske oma endise tööandja peale kaevata. Info liigub tööandjate seas kiirelt ja nii ei pruugi inimene enam üldse järgmist töökohta saada,” nendib Reinsalu.

Praegune tööelu on karm: iial ei või ette teada, millal lajatab su lauale koondamis- või vallandamisteade. Haarad siis kõik oma seitse asja, võtad vastu lõpparve ja muud raamatupidaja poolt makstud tasud ning astud
tänavale.

Ehkki vimm ja trots löövad üle pea, hinda olukorda kainelt, õpetab Reinsalu. Uuri dokumente, löö lõppsumma arved kokku ja vaata, et sa pole mööda pükse saanud! Nii lõpparve, koondamisest etteteatamise või maksmata puhkusekompensatsiooniga.

Jäta meelde: kui tahad töölepingu ülesütlemist vaidlustada, siis selleks on aega kõigest üks kuu. Ja üks kuu mitte töölepingu lõppemisest, vaid sellest teada saamisest. Muud vaidlused – 4 kuud. Palganõuet võid aga esitada 3 aastat tagantjärele.

Reinsalu toob näiteks ühe kogenud autojuhi, keda nöögiti tähtajalise töölepinguga, mida pikendati kolm korda. Viimase tähtaja lõpul aga loeti tööleping lõppenuks.

Mees lahkus noruspäi lõpparvega. Alles mitu kuud hiljem tuli ta juristi abiga selle peale, et teda on nöögitud. Nimelt, kui töötaja töötab edasi ka pärast tähtajalise lepingu lõppemist, siis on leping juba tähtajatu ja töösuhet saab lõpetada hoopis teistel alustel.

Mis muud kui vudinal töövaidluskomisjoni, avaldus näpus, et andke ebaseadusliku lepingu lõpetamise eest hüvitust!

Ohates lööb Reinsalu selle kausta kinni. Miks esitas inimene avalduse nii hilja! Neli kuud on mööda läinud ja nõue aegunud.

Võta appi jurist!

Mõneti meenutab töövaidluskomisjon kunagist nõukogudeaegset seltsimehelikku kohut. See on nii-öelda eelaste päris kohtule. Paljudel inimestel pole ju raha palgata kalleid advokaate ja maksta kohtukulusid, nii pöördutaksegi töövaidluskomisjoni, kus asjaajamine käib tasuta. Aga päris tasuta ka ei saa.

“Kui juba tulete oma kaebusega töövaidluskomisjoni, siis pole mõtet niisama pead herilasepessa torgata. Enne tehke seaduse rikkumised täpselt selgeks, võtke abiks jurist või pereliikmed ja esitage kõik seadusest tulenevad võimalikud nõuded,” õpetab Enn Reinsalu.

Juba avalduse koostamisel oleks soovitatav kasutada juristi abi. “Tihti kirjutatakse midagi ka meie koridorinurgas ära, aga kui jurist aitab seda teha, on kaebuse menetlemine tulemuslikum,” soovitab Reinsalu.

Ta avab kiirelt kaustasid ja teatab lennult, et selle nõude on esitanud jurist ja tolle inimene ise. Need “tolle” kaustad jäävad oma nõudmistega selgelt õigusabile alla.

Reinsalu võtab ette käsitsi kirjutatud avalduse: Palun tunnistada mitte kehtetuks minu vallandamine poolte kokkuleppel, kuna see on minu poolt alla kirjutatud surve all ja minu mitteteadmisest § 86 sisust.

“Mis see siis on – kas tunnistada kehtetuks või mitte? Aga avaldus ise on tõsine, sest inimesele avaldati survet!”

Reinsalu juhib tähelepanu, et töölepingu lõpetamisel on ju omad protseduurid, ja kui neid on rikutud, tuleb lepingu lõpetamine lugeda ebaseaduslikuks. Aga kuidas sa põhjendad, kui arugi ei saa, et sulle tehti külma!

Kõik kohad on õigus- ja advokaadibüroosid täis, avalduse koostamine tööõigust tundva juristi abiga pole sugugi nii kallis lõbu. Ei aita ainult see, kui lihtsalt helistad tööinspektsiooni numbrile ja kurdad oma muret.

“Kui teil pimesool valutab, siis te ei hakka ju ise endale operatsiooni tegema, vaid lähete kirurgi juurde,” räägib töövaidluskomisjoni esimees ja küsib: “Miks te siis arvate, et suudate keerukaid töövaidlusi läbida juristi abita?”

Ja lisab ohates, et Eestis on juba paraku töövaidlused küllalt keerukad.

Levinud eksiarvamusi

Enn Reinsalu hoiatab, et eriti ei tasu loota suulisele töölepingule, sest selle alusel on hiljem raske midagi nõuda. Sest tarvis on tõestada töötamise fakti, töösuhet, töötasu suurust. Kui seda ei suudeta, ei saa inimene end isegi töötuna arvele võtta.

Tihti tullakse töövaidluskomisjoni ja nõutakse vallandamise asemel koondamist, kuna koondamistasu on suurem. “Koondamist ei saa nõuda, seda otsustab juba tööandja,” ütleb Reinsalu. Samas saab inimene koondamist nõuda ainult sel juhul, kui teda hoiatati ette, et koondatakse, aga pärast ei koondatud.

Töövaidluskomisjoni tullakse ka saamata raha nõudma. “Õigesti pöörduvad, meie suudame raha välja mõista, aga raha ei maksa. Täitmise menetlus käib läbi kohtutäituri,” selgitab Reinsalu. Nõudeid lahendatakse töövaidluskomisjonis kuni 150 000 kroonini.

Niisama lihtsalt ei saa enam nõuda ka enda tööle ennistamist. 1. juulist kehtima hakanud töölepingu seadusega sõltub tööle tagasi võtmine rohkem hoopis tööandjast. Sellest, kas tal on inimesele üldse enam tööd pakkuda.

Enn Reinsalu lööb paksud kaustad kinni ja teatab kavalalt: “Aga töötajal on tagataskus ka oma survevahendid!” Sest iga töö tahab tegemist ja eriti veel siis, kui tähtajad on kaelas.

“Hoidke häid töösuhteid! Sest kõik sõltub alluvatest, kas töö saab õigeks ajaks tehtud või ei saa!”

Kõige rohkem nõutakse saamata palka ja lõpparvet

Töövaidluskomisjonidesse on tänavu esitatud ligi 6100 avaldust, eelmisel aastal oli avaldusi tunduvalt vähem – 4100.

- 65% on palga ja lõpparve nõuded.

- 20–25% vaidlused seoses töölepingute ülesütlemisega.

- 10–15% muud nõuded (tööandjate nõuded töötajate vastu, töötajate nõuded töösuhte tuvastamiseks, lepingu olemuse vaidlustamine jms)

- 45–50% kõigist laekunud avaldustest lahendatakse Tallinnas, ülejäänud nõuded jagunevad Ida, Lääne ja Lõuna Tööinspektsiooni vahel enam-vähem ühtlaselt.

- Töövaidluskomisjoni esitatud nõuetest 99% on rahalised, rahatuid nõudeid esineb äärmiselt harva.

Allikas: tööinspektsioon

Kus asuvad töövaidlus­komisjonid

- Tallinn, Kuhlbarsi 1 (4 komisjoni)
- Tartu, Teguri 37 (2 komisjoni)
- Võru, Lembitu 2a
- Narva, Malmi 5a
- Jõhvi, Malmi 2b
- Pärnu, Esplanaadi 10
- Kuressaare, Lossi 12

Allikas: tööinspektsioon