Töölepingu seadus kehtivusega alates 01.07.2009:

Töölepingu korraline ülesütlemine
Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda.
Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut.
Eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline.
Kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga.
Tööandja ei või töölepingut korraliselt üles öelda.

Katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu võivad mõlemad pooled öelda töölepingu üles vähemalt 15 kalendripäevase etteteatamisega .

Tööandja on kohustatud töölepingu üleütlemisest töötajale ette teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega:
1) Erakorralisest ülesütlemisest peab ette teatama sõltuvalt töösuhte kestvusest tööandja juures:
a) alla ühe tööaasta – vähemalt 15 kalendripäeva;
b) üks kuni viis tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva;
c) viis kuni kümme tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva;
d) kümme ja enam tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva.
2) Kollektiivlepinguga võib ette näha erinevad etteteatamistähtajad.
3) Töölepingu võib üles öelda etteteatamistähtaegu järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtajani.

Töötaja on kohustatud töölepingu üleütlemisest tööandjale ette teatama:
1) Korralisest ülesütlemisest vähemalt 30 kalendripäeva.
2) Erakorralisest ülesütlemisest ei pea ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtajani.

Tööandja on kohustatud töölepingu üleütlemisel maksma hüvitist:
1) Koondamise tõttu ülesütlemisel ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Kindlustushüvitist on töötajal õigus saada Töötuskindlustuse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras vastavalt tööstaaži kestusele:
a) viis kuni kümme aastat – ühe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses;
b) üle kümne aasta – kahe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses.
Kindlustushüvitise taotlemiseks esitab tööandja Töötukassale vormikohase avalduse.
2) Tähtajalise töölepingu ülesütlemisel majanduslikel põhjustel (va pankrott, vääramatu jõud) maksab tööandja hüvitist töötasu ulatuses, mida töötajal oleks õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni.
3) Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles tööandja poolse olulise rikkumise tõttu, maksab tööandja hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta arvestades ülesütlemise asjaolusid.
4) Kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel.

Näide.
Töötaja on tööl olnud alla kümne aasta ning tema töökoht koondatakse. Tööandja teatab töötajale ette 60 kalendripäeva ning makstab töölepingu lõppemise kuupäeval hüvitiseks ühe kuu keskmise töötasu. Tööandja esitab Töötukassale avalduse kindlustushüvitise maksmiseks. Töötukassas arvestatakse ühe kuu keskmise töötasu vastavalt seaduses kehtestatud korrale.
Kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem kui 60 päeva, peab ta töötajale maksma vähem ülesöeldud päevade eest töötasu, mida töötaja oleks saanud nendel päevadel töötamise korral. Kindla kuupalga puudumisel arvutatakse töötajale nende päevade eest 6 kuu keskmine päevatasu.

Allpool on toodud erakorralise ülesütlemise näited Töölepingu seadusest:

Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel:
Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja:
1) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul;
2) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine);
3) on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi;
4) on tööandja hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis;
5) on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu;
6) on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu;
7) on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu;
8) on rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust.

Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel:
Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine).
Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine:
1) tööandja tegevuse lõppemisel;
2) tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt:
Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist.
(1) Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui:
1) tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel;
2) tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega;
3) töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele.
(3) Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd.
(4) Töötaja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama.

Eesti Vabariigi töölepingu seadus kehtivusega kuni 30.06.2009:

Töölepingu lõpetamisest on tööandja kohustatud töötajale kirjalikult ette teatama:

1) Ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni likvideerimisel - mitte
vähem kui 2 kuud;
2) töötajate koondamisel: töötajale kellel on pidavat tööstaaži selle
tööandja juures alla viie aasta - mitte vähema kui 2 kuud; 5-10 aastat -
mitte vähem kui 3 kuud; üle 10 aasta - mitte vähem kui 4 kuud;
3) töötaja mittevastavusel oma ametikohale või tehtavale tööle - mitte
vähem kui 1 kuu;
4) pikaajalise töövõimetuse korral - mitte vähem kui 2 nädalat
5) vanuse puhul töötajale, kellel on pidevat tööstaaži selle tööandja
juures alla 10 aasta - 2 kuud; üle 10 aasta - 3 kuud.

Etteteatamata aja eest tuleb maksta töötajale hüvitust keskmist
päevapalka etteteatamistähtajast puudu jääva iga tööpäeva eest.

Määramata ajaks sõlmitud TL lõpetamisel töötaja algatusel, kui
tööandja pole lepingu tingimusi täitnud, makstakse töötajale hüvitust
kahe kuu keskmise palga ulatuses.

Tööandja on kohustatud maksma töötajale töölepingu lõpetamisel hüvitust:
1) ettevõtte ,asutuse või muu organisatsiooni likvideerimise , tööandja pankroti väljakuulutamise , töötajate koondamise ja vanuse tõttu:
a. töötajale, kellel on pidevat tööstaaži selle tööandja juures kuni 5 aastat – kahe kuu keskmise palga ulatuses;
b. töötajale, kellel on pidevat tööstaaži selle tööandja juures kuni 5 – 10 aastat – kolme kuu keskmise palga ulatuses;
c. töötajale, kellel on pidevat tööstaaži selle tööandja juures üle 10 aasta – nelja kuu keskmise palga ulatuses;
2) töötaja mittevastavuse tõttu – töötaja ühe kuu keskmise palga ulatuses .

Näide.
Töötaja on tööl olnud alla viie aasta ning tema töökoht koondatakse. Juhul, kui tööandja teatab töötajale ette kaks kuud, tuleb maksta töötajale töötatud viimase kahe kuu eest töötasu ning lisaks koondamiskompensatsiooni kahe kuu eest keskmise palga ulatuses , kokku tuleb seega alates koondamisteate edastamisest maksta töötajale nelja kuu eest tasu.


imelik vastas teemale: #50807 10 aastat 7 kuud tagasi
"Kas juristud ei oska või ei taha anda selgesõnalisi konkreetseid üheseilt mõistetavaid vasuseid! Kas sõna JURA on tuletatdu sõnast jurist?"

Ja tegelikult oled sa ka ülekohtune:
Kas selles artiklis on kuskil küsimus millele tead, et keegi jurist on vastanud?
See on ju lihtsalt Taavi tarkvara poolt tehtud ülevaade töölepingu lõpetamisest etteteatamise ja hüvituse maksmise osas uue ja vana seaduse valguses.

Kui sind huvitab TLS siis võiksid selle selgitusi lugeda nt. siit
www.ti.ee/public/files/T%C3%B6%C3%B6lepi...aduse_selgitused.pdf
imelik vastas teemale: #50805 10 aastat 7 kuud tagasi
1. Jah tööandja peab maksma koondamishüvitiseks ühe kuu keskmise töötasu TLS§100(1).
2. Oled osa sõnu antud väljendist vast välja jätnud, sest mina sealt sellist sõnapaari ei leidnud.
Jah seadus on määranud etteteatamise ajad korraliseks TL ülesütlemiseks aga võimalus on ju veel TL üles öelda erakorraliselt tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel vot siis tuleb mängu
TLS §97. Tööandja ülesütlemise etteteatamise tähtajad
(3) Käesoleva seaduse § 88 lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.

JURA aga tähendab jura ARGI: jama, jora, lora; sekeldus, tülin; rumal, totter ▪. Ajab jura. Jura lugu

JUURA aga tähendab juura 1. õigusteadus, jurisprudents
Robert vastas teemale: #50804 10 aastat 7 kuud tagasi
Artiklist ei loe välja:
1. Töötaja on töötanud alla viie aasta tööandja juures. Kas on tööandjal kohustust maksta koondamistasu? Selgesõnalist üheselt arusaadavat vastust ei leia.
2. Mida tähendab väljend: "ETTETEATAMINE MÕISTLIKU AJA JOOKSUL ". Seaduses on ju määratud konkreetsed etteteatamise ajad!

Kas juristud ei oska või ei taha anda selgesõnalisi konkreetseid üheseilt mõistetavaid vasuseid! Kas sõna JURA on tuletatdu sõnast jurist?
kalla vastas teemale: #43344 14 aastat 10 kuud tagasi
nojah,aga siis ei ole ju ka sisuliselt rahalises mõttes mingit vahet, kas etteteatamist lugeda ette- või tahapoole? s.t. kui vähem etteteatamist kompenseeritakse ju keskmise päevapalga alusel ja seda peaks ju arvutama viimasele tööpäevale eelneva perioodi alusel - niisiis sealt lähevad haigus- ja puhkusepäevad välja. Ja kui võtta nüüd 1.juuli aluseks,siis oleks I variant - etteteatamine 1.aprill ja tööpäevi - 21+20+5=46 päeva eest kompensatsioon. II variant = etteteatamine 5.september ja tööpäevi = 23+20+5= 48 päeva?
. vastas teemale: #43343 14 aastat 10 kuud tagasi
ise vastasid ju oma küsimusele. Kui koondamisteade anti kätte enne 01.07, siis kohaldatakse seadust, mis sel aja kehtis. Ehk nagu siin juba korduvalt kirjutatud, kui koondamisteade antakse kätte enne 01.07, siis viiakse koondamine lõpuni enne 01.07 kehtinud seaduse järgi, ja kui teade antakse pärast 01.07, siis toimitakse uue seaduse järgi.
imelik vastas teemale: #43338 14 aastat 10 kuud tagasi
vähem etteteatamise päevade arvestamisel ei loe üldse haigus- ja puhkepäev, st. võid ka tagasiulatuvalt lugeda see, et ta vahepeal haige või puhkusel oli ei vähenda tööpäevade arvu sa ajad veidi segi keskmise päevapalga arvutamisega seal väheneb tööpäevade arv haigus- ja puhkuseaja võrra.
kalla vastas teemale: #43337 14 aastat 10 kuud tagasi
Tänan,Imelik! Sisuliselt kui vaadata inimesele kasulikumalt seisukohalt, oleks ehk ka õigem võtta aluseks II variant - kuna nende tööpäevade arvestus on ju täielik,s.t. seal ei saa olla haigus- ja puhkepäevi,mis ja keskmist vähendaksid?
imelik vastas teemale: #43336 14 aastat 10 kuud tagasi
to Kalla
Praktikas on kaks erinevat seisukohta, kuidas arvestada hüvitist vähem etteteatatud tööpäevade eest.

Ühe seisukoha järgi tuleb vähem etteteatatud tööpäevi arvutada tagasiulatuvalt (sellisel seisukohal on ka nt tööinspektsioon). Kui töölepingu lõpetamise päev on 1. oktoobril ja alla 5-aastase tööstaaži tõttu tulnuks töötajale ette teatada vähemalt kaks kuud, peab töötajale hüvitama tööpäevad, mis jäävad 1. augusti ja 1. oktoobri vahelisse perioodi. Seisukohta põhjendatakse asjaoluga, et pärast töölepingu lõpetamise päeva ei ole enam õiguslikku alust tööpäevi tulevikku arvutada, sest töösuhe on lõppenud.



Teise seisukoha järgi (mida toetavad ka H. Raidve ja G. Tavits) tuleb vähem etteteatatud tööpäevi arvutada edasiulatuvalt. Kui töölepingu lõpetamise otsus võetakse vastu 1. oktoobril, siis alla 5-aastase tööstaaži tõttu peaks töötajale ette teatama vähemalt kaks kuud ning tööleping lõpeks 1. detsembril. Seega tuleks 1. oktoobril etteteatamiseta töölepingu lõpetamisel töötajale hüvitada tööpäevad, mis jäävad 1. oktoobri ja 1. detsembri vahelisse perioodi. Põhjuseks asjaolu, et õiglase lahendi saamiseks tuleb töötaja asetada olukorda, milles ta oleks olnud, kui etteteatamine oleks toimunud seaduse kohaselt. Esiteks ei olnud 1. augustil koondamist veel kavaski, seega puudub õiguslik alus etteteatamise arvestamiseks tagasiulatuvalt (näite puhul alates 1. augustist). Teiseks teatas tööandja töötajale töölepingu lõpetamisest 1. oktoobril ja sellel päeval muutus töötaja koondatavaks. Kui tööandja oleks etteteatamise tähtaega järginud, oleks töötaja tööleping näite puhul lõppenud 1. detsembril. Kuna tööandja lõpetab töölepingu ilma etteteatamiseta, on töötaja õigustatud ootama hüvitist 1. oktoobri ja 1. detsembri vahele jäävate tööpäevade eest.
elen vastas teemale: #43335 14 aastat 10 kuud tagasi
ma pidasin silmas olukorda, kus koondamisest teatatakse enne 01.07, aga lepingut lõpetatakse 01.07.2009.a. TLS § 131 lg 2 ütleb, et töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1. juulit, kohaldatakse senikehtinud seadust.
Kalla vastas teemale: #43333 14 aastat 10 kuud tagasi
Kuidas tuleks arvutada vähem etteteatamise eest makstavt hüvitist? Kui inimesele on koondamisest ette teatatud 5.juunil ja viimaseks tööpäevaks on 1.juuli. Etteteatamine oleks pidanud olema 3 kuud - kas siis tuleb arvestada,et viimaseks tööpäevaks oleks olnud 5.september - ja lugeda sealt tagurpidi tagasi tööpäevad? Või võtta aluseks 1.juuli ja lugeda sealt tagurpidi tagasi kolm kuud ja nende kuude keskmine tööpäeva tasu? Kui inimene oli aga aprillis haiguslehel - kas see mõjutab tema saadavat summat negatiivselt?
. vastas teemale: #43332 14 aastat 10 kuud tagasi
kui leping lõpeb enne 01.07, siis kuidas oleks võimalik kasutada arvutamiseks korda, mis hakkab kehtima alles 01.07? Ei saa ju võtta aluseks korda, mis veel ei kehti.
elen vastas teemale: #43330 14 aastat 10 kuud tagasi
aga kuidas arvutatakse koondamisrahasid, kui leping lõpeb koondamise tõttu enne 01.07 - kas enne 01.07 kehtinud keskmise palga arvutamise korra järgi või uue korra järgi?
. vastas teemale: #43325 14 aastat 10 kuud tagasi
kui koondamisteade antakse enne 1.juulit, siis viiakse koondamine lõpuni ka vana seaduse järgi.
Ilme Bentsalo vastas teemale: #43321 14 aastat 10 kuud tagasi
Küsimus on selline. Koondamine soovitakse teha kiiresti, aga etteteatamist pole tehtud. Kui nüüd nõustuda koondamisega ütleme 2 nädala pärast 30.juuni või 3. juuli. Kas on vahe .Kas 1. juulist hakkab kehtima uus seadus, kus kuni 5a tööstaaziga saab koondamishüvitist erinevalt. Vastavalt 2+2 või siis kuidas uue järgi seal oli. Olen igati mures. Palun infot. Olen oma ala spetsialist kõrgema haridusega. Aitähh.
imelik vastas teemale: #40570 15 aastat 4 kuud tagasi
Kui sind ka koondatakse siis saad samadel alustel koondamishüvitust aga arvan, et katseajaga töötajaga lõpetatakse tööleping hoopis katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu või poolte kokkuleppel.
Helene vastas teemale: #40557 15 aastat 4 kuud tagasi
Mul oleks selline küsimus, et meil firmas tehakse koondamine. Olen töötand selles firmas vähest aega, kõigest 2 kuud ja 2 nädalat, ehk siis katseaeg alles käsil. Kas ka minul on igus mingisugusele hüvitisele?
henry vastas teemale: #40544 15 aastat 4 kuud tagasi
tänud... vastus ammendav
imelik vastas teemale: #40543 15 aastat 4 kuud tagasi
henry vastas teemale: #40542 15 aastat 4 kuud tagasi
äkki viitad ka mõnele seaduse pügalale... sest tundub kuidagi ebareaalne ju... see on samuti minu palgaline puhkus... ehk siis kaudselt on see minu palk
imelik vastas teemale: #40540 15 aastat 4 kuud tagasi
Keskmise palga arvutamisel jäävad puhkusetasud ja ka puhkuseaja sisse jäävad tööpäevad välja.
henry vastas teemale: #40539 15 aastat 4 kuud tagasi
Küsimus, siis selline, et kui tehakse koondamis teade, siis peab tööandja maksma töötajale 6 kuu keskmise palga 2 kuu ulatuses?
Kui koondamine jõustub 1 detsember ja töötaja oli juuni (1-14) kuus 2nädalat puhkusel ja augustis 2 nädalat puhkusel (14-28) ja kuna puhkuse rahad makstakse ette... seega juuni kuu puhkuse raha laekus mai kuus, siis kas see puhkuse raha läheb selle 6 kuu keskmise arvestuse sisse või jääb see sellest 6 kuu piirist välja? sest iseenesest see puhkuse raha oli ju juuni kuu sissetulek mis siis, et välja maksti mai kuus (kuna puhkus hakkas ju 1 kuupäeval, siis päev ennem maksti nii mai palk kui juuni puhkuse raha)
... vastas teemale: #39454 15 aastat 7 kuud tagasi
to piret: lahe suhtumine küll sinu poolt: võtsin haiguslehe! kui nii suhtudki, siis pole ime, et sinust lahti tahetakse seal firmas saada!!
molly vastas teemale: #39445 15 aastat 7 kuud tagasi
no kuidas siis muidu sealt arvutist neid palagalehti kätte saab , ikka prinditakse välja või tahad sa ,et juhataja käsitsi kirjutaks
birks vastas teemale: #39435 15 aastat 7 kuud tagasi
kes aitab mind küsimuses:kuidas käib arvestamine rahaliselt,kui mind koondatakse?
birks vastas teemale: #39433 15 aastat 7 kuud tagasi
üks küsimus veel seoses palgalehega,meie firmas juhataja annab palgalehed viisil mis on läbi printeri tehtud....on see õige?