Regulaarselt saab ümbrikupalka 5% tööl käivatest inimestest. Siia lisanduvad veel juhutööde eest palga saajad, kuid nende osakaal ei ületa 4%.
Kui 2008. a sai Eesti Konjunktuuri Instituudi andmeil ümbrikupalka keskmiselt 12% töötajatest (6% regulaarselt ja 6% vahetevahel), siis 2009.a sai ümbrikupalka keskmiselt 9% inimestest (5% regulaarselt ja 4% vahetevahel).
Eesti Töötukassa arvel olevaid inimesi on sel aastal avastatud töötamas 36 korral.
Majanduslangus suurendab paratamatult maksudest hoidumise riski, sealhulgas kasvab surve maksta ümbrikupalka. Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe: “Valdav osa maksumaksjatest on ausad ja täidavad korrektselt oma kohustusi. Seda näitab ka meie riskianalüüs. Ent seda saan küll kinnitada, et hoolimata majandussurutisest ei ole ümbrikupalga maksmine suurenenud.”
Maksuhaldur lõpetas seitsme kuuga 303 ümbrikupalga juhtumi kontrolli, mille tulemusel esitati parandusdeklaratsioone ja määrati täiendavaid makse 31,8 miljonit krooni. Lõpetatud ümbrikupalga kontrollimisel tuvastati rikkumisi keskmiselt 75% juhtudest. Vihjeid ümbrikupalga maksmise kohta on ametile laekunud 579.
Suvekuudel on maksuhalduri suurema tähelepanu all majutusteenuseid pakkuvad ettevõtted, väliterrassid ja kohvikud ning meelelahutusüritused. Ameti praktika näitab, et valdavalt sularahas arveldamisega tegevusvaldkondades on riskid oluliselt kõrgemad. Peamisteks rikkumisteks on just käibe varjamine ja ümbrikupalga maksmine.
Juriidilist isikut saab ümbrikupalga maksmise eest karistada kuni 200 000-kroonise rahatrahviga ja füüsilist isikut kuni 18 000-kroonise rahatrahviga.
Vihjeid ümbrikupalga maksmise kohta ootab Maksu- ja Tolliamet e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või telefonil 800 4444.
Anne Osvet
avalike suhete juht
