MAARIUS SUVISTE

Üha rohkem ettevõtteid kasutab tasuta tööjõuna töötuid ja töötukassa maksab selle eest firmadele peale. "See on ärakasutamine ja naeruvääristamine," ütleb tööpraktikal osalenud töötu.

Süsteem on lihtne ja seaduslik. Töötu saab töötukassa abiga firmasse tööpraktikale. See tähendab, et inimene ei ole mitte tööl, vaid praktikal. Ning ei ole töölepingut, ei ole töötasu. Hoopis töötukassa maksab tööpraktikal töötule stipendiumi ja seda 3,84 eurot päevas. Praktikant saab ka veidi sõidutoetust, kui praktikakohta on tema elukohast üle 500 meetri.

Ettevõtte vaatevinklist on tööpraktika lausa riiklik kullaauk – praktikandile ei pea ise sentigi maksma, sest seda teeb töötukassa. Kuigi praktikant rassib tööd teha nagu tavaline töötaja, 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Ja mis peamine – riigiasutus maksab praktikat võimaldanud ettevõttele praktikandi juhendamise tasu, mis on mitu korda suurem kui praktikandile makstav stipendium.

Neli kuud praktikal, siis võeti järgmine

Ettevõte saab juhendamistasu esimesel kuul 13,84 eurot, teisel kuul 10,38 eurot ning kolmandal ja neljandal kuul 6,92 eurot ühe päeva(!) eest. Tööpraktika võib kesta kuni neli kuud. Nõnda võib firmale lõpuks laekuda kena summa.

Õhtulehele on tulnud mitmeid vihjeid, et ettevõtted võivad nõnda töötuid ära kasutada – töötu on neli kuud täistööajaga praktikal, seejärel võtab firma endale neljaks kuuks järgmise praktikandi jne. Sest ettevõttel ei ole kohustust tööpraktikal olnud töötut pärast praktika lõppu endale ametlikult töölepingu alusel tööle võtta. Näiteks üks Kesk-Eesti puidufirma on tööpraktika teenust pakkunud 30 korral, töötukassa andmetel on ettevõte enamiku praktikantidest hiljem tööle võtnud.

"Olin neli kuud ametis," tunnistab tööpraktikal osalenud noor naine. "Kõik oli ilus ja korras, minuga oldi rahul, sain ülemusega hästi läbi. Kui aeg hakkas otsa saama, tegin juttu, et kuidas siis edasi – millal teeme töölepingu. Mulle öeldi, et vaatame seda asja."

Tõeline huvi või ärakasutamine?

Paraku tollesse firmasse teda tööle ei võetud, sest: "Hakkas hämamine. Juhataja enam mu kõnesid vastu ei võtnud. Mind välditi. Mõne aja pärast sain teada, et sama firma otsib endale töötajat samale kohale, kus mina olin. Pärast kuulsin, et ka enne mind oli niimoodi tehtud – inimesed käisid kaheksa tundi päevas nii-öelda praktiseerimas." Tööpraktikal osalenud naine palus Õhtulehelt anonüümsust seepärast, et ta on praegu veel töötu ning see võib raskendada tema töölesaamist.

Teinegi säärase saatusega praktikant ütleb: "Ei sobinud mina lõpuks firmasse tööle, ei sobinud mu tuttav – lihtsalt rabasime kopikate eest. Nagu orjad."

Huvi tööpraktika vastu on aasta-aastalt suurenenud.

Kui 2008. aastal osales töötukassa andmetel tööpraktikal 782 töötut, siis 2009. aastal 1722 ja 2010ndal juba 3769 töötut. Tõsi, samal ajal on mitmekordistunud ka abivajavate töötute arv. Ettevõtteid, kus registreeritud töötud alustasid tööpraktikal osalemist 2008. aastal, oli töötukassa andmetel üle 400, 2009. aastal üle 800 ja mullu ligi 1650. Nende seas on nii erafirmasid, FIEsid kui ka linna- ja vallavalitsusi ning omavalitsuse hallata olevaid asutusi, nagu raamatukogud ja lasteaiad.

Raha on töötukassa andnud ohtralt. 2008. aastal maksti praktikandile stipendiumi ja sõidutoetust kokku üle 1,6 miljoni krooni ning ettevõtetele praktika juhendamistasu 5 miljonit krooni.

2009. aastal olid need arvud vastavalt üle 7,3 miljoni ja 15 miljonit krooni.

2010. aastal juba 17,2 miljonit ja 28,5 miljonit krooni.

Seega: mullu maksis töötukassa ettevõtetele praktikandi juhendamise tasu ligi kuus korda rohkem kui 2008. aastal.

Üks põhjus, miks huvi tööpraktika vastu üha suureneb, võib peituda asjaolus, et tänu sellele on firmadel olnud hea võimalus masu üle elada – praktikandile, kes tegelikult teeb täistööajaga töötades kogu vajaliku töö ära, ei pea ettevõte ise sentigi maksma. Ja töötukassa maksab firmale selle eest veel pealegi – praktikandi juhendamise tasu.

Võlgades firma praktikanti ei saa

Töötukassa teatel ei tohi eraõigusliku juriidilise isikuna või füüsilise isikuna tööpraktika võimaldajal selle läbiviimiseks olla maksuvõlga (s.h. ajatatud maksuvõlga ega intressivõlga), karistusandmeid karistusregistris ega algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlust.

60% töötutest saab pärast praktikat tööle

Töötukassa juhatuse liige Pille Liimal: "Tööpraktika lõpetanud inimestest saab töötukassa andmetel tööle ligi 60%. Seega on tööpraktika olnud üks tõhusamaid teenuseid töötute tööleaitamisel. Tööpraktika on mõeldud tööotsijatele, kel ei ole töölesaamiseks piisavalt töökogemust või see on aegunud. Töökohal toimuv praktiline väljaõpe on hea võimalus omandada kiiresti töölesaamiseks vajalikke teadmisi – oskusi ja kogemusi. Tööpraktika võib kesta kuni neli kuud, kuid tavaliselt on tööks vajalikke oskusi ja teadmisi võimalik omandada lühema aja jooksul.

Praktikantide kasutamine ettevõttes tasuta tööjõuna ei ole kindlasti vastuvõetav. Kui tööandja soovib inimest tööle värvata tööpraktika abil, siis on töötukassal mitu nõudmist. Näiteks: kui tööandja on varem tööpraktika teenust kasutanud, siis peavad keskeltläbi olema vähemalt pooled praktikantidest tema juures tööle asunud. Välja arvatud juhul, kui praktikandid ei asunud tööle mõjuval põhjusel (näiteks tervise tõttu).

Töötukassa sõlmib tööandjaga tööpraktika korraldamiseks lepingu ning jälgib selle täitmist. Muu hulgas tähendab see, et töötukassa inimesed käivad tööandjate juures ja praktikakohtades. Kui tuleb välja, et tööpraktika ei täida oma eesmärki või tööandja kasutab praktikante ära, siis leping lõpetatakse.

Töötukassal on olemas ülevaade tööpraktika lõppedes tööle asunud inimeste kohta ning seda ka maakondade lõikes. Maksu- ja tolliameti andmeid kasutades jälgime, kui paljud tööpraktikal osalenutest rakenduvad tööle kuue kuu jooksul pärast praktika lõppemist."