Agne Narusk


Koju jäänud ema-isa töökohta tuleb alles hoida, kuid seejärel võib ta rahus koondada.

Eesti Päevaleht küsitles seitset täiesti juhuslikult valitud naist, kellest oli teada, et neil on pooleteise- kuni nelja-aastane laps ja et nad on/olid lapsehoolduspuhkusel. Eesmärk oli uurida, kuidas kulgeb/kulges tööle tagasi minek. Mitte ükski neist naistest ei öelnud, et probleemideta.

Skeem nr 1: poe peitu

„Asjad hakkasid liikuma siis, kui panin teema üles Facebooki ja küsisin, et ei tea, kas peaks pöörduma tööinspektsiooni. Sellele reageerisid sõbrad-tuttavad ning varsti helistas ka tööandja ja kutsus kohtuma,” rääkis oma lugu Pille*. Naine soovis tööle tagasi minna kohe, kui oli saanud pisipojale koha lastesõimes. See oli juulis. Ühendust tööandjaga sai ta septembris – niikaua vabandas viimane end välja ajanappusega („helistame hiljem”) või ei vastanud üldse telefonile ja e-kirjadele. Pille oma tööandja nime suhtlusvõrgustikus ei maininud, kuid oli niigi algusest peale selge, kellest käib jutt.

Asi lõppes poolte kokkuleppega minna lahku nii, et tööandja maksab Pillele kompensatsiooniks kolme kuu töötasu. Koondamisraha puhul olnuks summa suurem, kuid Pillet ei saanud koondada – ta ootas teist last. See muutis komplitseerituks kogu juhtumi: ülemus ei näinud võimalust võtta teda nii lühikeseks ajaks uuesti palgale – sellist tööd tema väitel ettevõttes lihtsalt polnud. Ta pakkus, et Pille võiks palgata „palgal olla”. „Keeldusin, sest nii saanuks mind iga hetk süüdistada töö mittetegemises või tööl mitteolemises ja vallandada,” ütles Pille. Vaidlus enne lõppu oli pikk, kaasatud oli advokaat. Ühelt poolt on selgelt tegu tööandja suutmatusega tööd korraldada – on neid, kes ei oska, on neid, kes ei viitsi, ja on neid tööandjaid ja personalispetsialiste, kes lihtsalt ei tule selle peale, et see ongi nende töö.

Teisalt on Eesti pikk lapsepuhkus kahe teraga mõõk, arvas Pille ise. Selle aja jooksul jõuab palju muutuda. Mida oleks Pille tööandja pidanud seaduse järgi tegema? Igal juhul laskma töötajal lapsehoolduspuhkuselt naasta kohe, kui selleks avaldati soovi. Viga oli algusest peale sisse programmeeritud sellega, et asendajale lubati eelkäija töökohta koos „saba ja sarvedega”. Tegelikult võib palgata üksnes asendaja, seda kuni põhitöötaja naasmiseni. Pille tunnistas, et esimest korda tabaski teda ärevus siis, kui asendaja tiitli eest kadus ära „kt” (kohusetäitja – toim).

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.