Helve Toomla, jurist
*** Töötan graafiku alusel 4 korda 4, ehk siis 2 päeva ja 2 ööd olen tööl ja 4 vaba (vahetused on 12-tunnised). Samal ajal õpin ülikoolis kaugõppes ja ühes kuus on vaja ka 2 korda kooli jõuda.
Kool on mul 2 korda kuus 3 päeva järjest. Tööandja väidab, et minu 1 õppepuhkuse päev võrdub 5,6 töötunniga, seega kui võtan ühe 12-tunnise vahetuse eest ühe õppepuhkuse päeva, siis jääb mul õhku rippuma 6,4 töötundi, mida ma olen sunnitud hiljem järele tegema. See aga omakorda ei lähe kooskõlla seadusega, sest kui töötan 4 päeva 12 tundi, pean ka 4 päeva puhkama. Olen teinud niimoodi, et kui tahan õppimise tõttu 2 päeva töölt puududa, olen vormistanud 4 õppepuhkuse päeva, siis ei teki vähemalt alatunnid, aga sel moel kipuvad need kiirelt otsa saama ja ei saa tervet aastat kuidagi kaetud. Mida peaksin ette võtma?
Töölepingu seaduse kohaselt eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas, see on n-ö tööaja norm. Olenevalt tööaja arvestuse viisist võib see töötajal jaguneda mitmeti – tööpäevad võivad olla vahel pikemad, vahel lühemad, võidakse töötada 12 tundi või isegi 24 tundi järjest. Sel juhul räägitakse töötaja tööajast. Arvestusperioodi jooksul peavad need ikka jääma 8 tunni alusel arvestatud normi piiresse. Töötaja tööpäeva mõistet kasutatakse TLS-is ainult isapuhkuse, lapsepuhkuse ja tasustamata lapsepuhkuse puhul, muudel juhtudel peetakse seadustes tööpäevadena silmas kalendaarseid tööpäevi, st iga nädal üldjuhul 5 tööpäeva, 40 tundi.
Täiskasvanute koolituse seaduse alusel antakse tasemekoolituseks õppepuhkust 30 kalendripäeva aastas. Õppepuhkuse aja sisse jäävad kalendrijärgsed 8-tunnised tööpäevad, mille võrra väheneb selle kuu vm perioodi tööajanorm. Ei ole õige lähtuda töötaja graafikus ettenähtud tööpäevadest, sest see viiks ebavõrdse kohtlemiseni, näiteks graafiku „sobitamiseni” kas tööandja või töötaja kasuks.
Kui küsija 3 õppepuhkuse päeva langevad ajavahemikku esmaspäevast reedeni, siis väheneb tema selle arvestusperioodi tööajanorm 24 tunni võrra (3 x 8), kui puhkus on neljapäevast laupäevani, siis 16 tunni võrra. Kasutanuks ta aga puhkust näiteks 10 kalendripäeva 11. märtsist kuni 20. märtsini, tulnuks märtsikuu 160-tunnisest tööajanormist töötada 96 tundi (kuu tööajanorm 160 miinus õppepuhkuse 64 tundi). Kuidas tööpäevad graafikuga jaotatakse, on tööandja otsustada või kokkuleppe küsimus. Peaasi, et peetakse kinni TLS-i nõuetest.
See, et tasustamisele kuuluvad kõik õppepuhkuse kalendripäevad, sh kalendrijärgsed puhkepäevad, ei muuda tööaja arvestust.
*** Eelmisel aastal sain oma ettevõttes õppepuhkust reaalselt 20 päeva aasta kohta, kuid sel aastal on see arv jagatud 1,4-ga. Nüüd on siis nii, et kui võtan õppepuhkuse välja üksikute päevadena, saan õppepuhkust ainult 14 päeva. Muidu oleks ju ebaaus, kui nädalavahetusi sisse ei arvestata, ütleb tööandja. Sest tavalist puhkust tuleb ju võtta vähemalt 14 päeva järjest, et sees oleks nädalavahetus, ja kuna õppepuhkust võib võtta ka üksikute päevadena, tulebki see tööandja sõnul jagada läbi n-ö nädalavahetuse koefitsiendiga. On see seaduspärane?
Mille alusel makstakse õppepuhkusel oldud päevade eest?
Õppepuhkus ei ole tavapärane puhkus, see ei ole mõeldud puhkamiseks, vaid teistsuguse töö tegemiseks – õppimiseks. Seetõttu on nii mõistus- kui ka seadusvastane võrdsustada õppepuhkust puhkusega. Töölepingu seadus ei reguleeri õppepuhkusi, selle § 67 lg 1 ütleb selge sõnaga: töötajal on õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. Täiskasvanute koolituse seaduse kohaselt antakse õppepuhkust kalendriaasta jooksul 30 kalendripäeva. Seda puhkust ei pruugi võtta korraga, võib saada ka üksikute päevade kaupa vastavalt õppevajadustele, selle üks osa ei pea olema 14 kalendripäeva. Õppepuhkuse 20 kalendripäeva eest makstakse keskmist töötasu, ülejäänud 10 päeva on palgata.
Kuna õppepuhkust antakse kalendripäevades, siis arvutatakse puhkusetasu ka kalendripäevade keskmise tasu alusel, st samuti nagu tavalist puhkusetasu. Vabariigi valitsuse 11. juuni 2009. a määruse „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” järgi arvutatakse ühe kalendripäeva keskmine puhkusetasu, mis korrutatakse õppepuhkuse kalendripäevade arvuga.
Iga kuu tuleb õppepuhkuse tasu uuesti arvutada, sest aluseks võetakse puhkusetasu arvutamise vajaduse tekkele eelnenud 6 kalendrikuud.
Töö kõrvalt õppimise tarvis on õigus võtta õppepuhkust
Koolitusel osalemiseks antakse koolitusasutuse teatise alusel kalendriaasta jooksul kuni 30 kalendripäeva õppepuhkust.
Õppepuhkuse ajal makstakse töötajale ja avalikule teenistujale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest. Tasemekoolituse lõpetamiseks antakse 15 kalendripäeva lisaõppepuhkust, mille eest tööandja maksab riigis kehtivat alampalka.
Tööandja võib õppepuhkuse andmist edasi lükata, juhul kui üle 10% töötajaid või teenistujaid on õppepuhkusel samal ajal.
