Katrin Viirpalu
Rubriik: Majandus
1. juulist rakendunud töötamise register on tekitanud sadu võlts- ehk libavabatahtlikke, kes saavad ümbrikupalka.
"Töötamine üldreeglina toimubki töölepingu raames, ehk kui on eeldus, et töötaja saab oma töö eest tasu - või see inimene, kes tööd teeb -, siis töölepingu seaduse kohaselt on tegemist töösuhtega. Proovipäevad kui sellised on lubatud ainult tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel töötutele ehk nendele inimestele, kes on Eesti töötukassas töötuna registreeritud. Mingitel muudel juhtudel seadusandja ei ole proovipäevi ette näinud. Ehk kui me läheme tööle, hakkame proovima, kuidas midagi teha, siis töölepingu seaduse kohaselt on tegemist juba katseajaga - eriti, kui me hakkame seeläbi väärtusi looma juba oma tööandjale," selgitas intervjuus ETV saatele "Terevisioon" tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhte järelevalve ja tööõiguse alal Meeli Miidla-Vanatalu.
Vabatahtlikest saab tema sõnul rääkida kahes kontekstis. Esimesed on näiteks "Teeme ära!" tüüpi aktsioonis osalejad, teised aga Eesti töötukassas arvel olevad töötud, kellele pakutakse tööturuteenust - vabatahtliku töö tegemist, et harjutada neid töökeskkonnas olema ja tööd tegema. Võlts-vabatahtlike puhul on tema sõnul tegemist varjatud töösuhte ja ümbrikupalga maksmisega..
Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendik rääkis, et ei olnud läinud vist kuudki maksukorralduse seaduse muudatuse jõustumisest, millega loodi töötamise register, kui maksu- ja tolliamet avastas Võrumaa metsade vahel ühel palkmaja ehitusplatsil seitse "vabatahtlikku" ehitajat. Firmajuht sai selle eest 500, firma aga 1400 euro suuruse trahvi.
"Aga kokku me oleme siis juulist kuni siiani kontrollinud umbes 900 vabatahtlikku. Nii et võib öelda, et selle tegevuse tulemusena on siis ka vabatahtlike arv registris hakanud vähenema. Aga probleem kindlasti on endiselt üleval, sellega nüüd tegeleme edasi," rääkis Kaido Lemendik.
Kõige rohkem libavabatahtlikke on tegutsemas ehituses, toitlustuses ja jaekaubanduses.
Meeli Miidla-Vanatalu sõnul on libavabatahtlike tekkimise üks põhjus, et tööandjal ei ole julgust inimesega kohe töösuhtesse asuda ja võtta ta katseajaga tööle töölepingu seaduse alusel, vaid ta registreerib vabatahtlikuna töötamise.
"Kokku on meil registreeritud 590 000 töösuhet registris. Sellest siis võtta see 1600 [vabatahtlikku] - ei saa öelda, et massiline, aga probleem on olemas, loomulikult, ja probleem ikkagi meie vaates on tõsine," rääkis Kaido Lemendik.
"Kindlasti tuleb [töövõtjal] enda jaoks läbi mõelda, kas see on ikkagi vabatahtlik tegevus. Kui mul on ikkagi ootus või lootus saada raha - kas või tipina, mida toitlustusasutustes sageli vabatahtlikud ju tegelikult saavad -, siis ei ole see enam vabatahtlik tegevus - see on ilmselge töösuhe. Ja tuleb mõelda ka sellele, mis saab siis, kui minuga juhtub midagi," rääkis Miidla-Vanatalu.
Lemendik lisas, et kui võlts-vabatahtlik kontrollimisel ausalt ära räägib, kuidas on lood, siis teda ei karistata. Kui ta aga valetab ja vassib, järgneb trahv.
Toimetas
Heikki Aasaru
