Tööinspektsioon ei ole teinud Ekspress Gruppile ettekirjutust ega keelanud lehelaste tööd. Küll aga käib ühe samasse kontserni kuuluva ettevõtte suhtes väärteomenetlus, mis on tõesti tingitud alla 12-aastaste laste töötamise faktist. Menetluse käigus ilmnenud probleemid on seotud eelkõige tööd teinud laste vanuse ning eakohaste töötingimuste tagamisega. Otsuse peatada sel aastal lehelaste projekt on teinud meediaväljaanne ise, inspektsioon ei ole seda nõudnud.

Tööinspektsioon on asutus, kes peab oma tegevusega hea seisma selle eest, et keegi tööd tehes kannatada ei saaks. Me ei keela lehelaste tööd, kuid juhime juba mitu aastat lehelastele töötamisvõimalust pakkuvate ettevõtete tähelepanu sellele, et senine lehelaste töökorraldus võib lapsi kahjustada. Samuti ei saa me lubada või toetada selliseid tegevusi ja töötingimusi, mis on Eestis kehtiva õiguskorraga vastuolus.

Teame, et lehtede kuhjaga kott üle ühe õla on raske. Seda kotti ei saa võrrelda ka koolikotiga, sest koolikott on ergonoomiline ja seda tuleb kanda kahel õlal, mis jaotab koormuse kehale võrdselt. Ühel õlal koti kandmine võib aga tekitada üsna kiiresti lapse ühele kehapoolele suurema koormuse. Lahenduseks oleks ka ajalehed paigutada seljakotti ning mitte võtta liiga palju lehti korraga. Kahjuks lapsed ise sellele tähelepanu pöörata ei oska, seda peab oskama märgata lapsevanem ja ka tööandja.

Senistel tingimustel lehelapse töö ei pruugi igas vanuses lapsele sobida, ka seetõttu, et on seotud rahadega arveldamisega. Lapsel on seadusest tulenevalt piiratud teovõime ja ka piiratud tehingu tegemise õigus. Neid õigusi saab suurendada alates 15-eluaastast. Seega väiksematele lastele varalist vastutust eeldavad tööd, sh rahadega arveldamise tööd ei sobi. Kuid tööd annaks korraldada nii, et lapsega on kaasas täiskasvanu, kes teda arvutamisel ja arveldamisel vajadusel aitab ja kelle käes saaks suuremaid summasid ka hoida. Täiskasvanu juures viibimine annaks lapsele turvatunde. Näiteks õpilasmaleva töökorralduse puhul on juures rühmajuht, kes noorele vajadusel suuniseid annab.

Ja kolmandaks ei saa unustada kehtivat töölepingu seadust, mis muuhulgas laste töötamisele piirid seab ning selle seaduse eesmärki. Seadus ütleb, et tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alla 15-aastase või koolikohustusliku alaealisega ega teda tööle lubada, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel. Viidatud lõige neli täpsustab, et tööandja võib 13–14-aastase alaealisega või 15–16-aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö). 7–12-aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal.

Seniste tingimustega lehelaste töö ei ole kerge. Kuid tööandja ja lapsevanema ühise pingutuse ning hea tahtmise korral saaks ajalehe lapse töö korraldada selliselt, et seda saaks vaadelda kerge tööna reklaamitegevuse alal. Aga see tähendaks, et alla 15-aastane laps ei peaks ise kandma päev läbi rasket ajalahekotti mööda linna ringi ning ei peaks ka ise vastutama rahaga arveldamise eest, mis müügitööga paratamatult kaasneb. Kui seda tööd teha eakohase tööaja ning töötingimustega, võib see olla lapsele väga sobiv ettevõtmine ehk kerge töö reklaamitegevuse alal.

Lisame veel, et näiteks 7–12-aastased lapsed võivad töötada ainult 2 tundi päevas ja 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul õppeveerandi kestel väljaspool kooliaega ning 3 tundi päevas ja 15 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul koolivaheajal. Piirangud laste töötamisel on seadusega ettenähtud, et kaitsta lapsi, tagada nende normaalsed arenguvõimalused, soodustada õppimist ning uueks õppeperioodiks ka olulist puhkamist.