Artiklid

Üksikasjad
Senisel kujul töötutoetus kaob ning tekib uus baasmääras töötuskindlustushüvitis.
Riigikogu võttis täna vastu töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse, mille tulemusel muutub töötushüvitiste süsteem lihtsamaks ja õiglasemaks. Senisel kujul töötutoetus kaob ning tekib uus baasmääras töötuskindlustushüvitis. Muudatused jõustuvad 2026. aastast.   

Kui praegu kehtib töötutoetuse ja töötuskindlustuse segaskeem, siis edaspidi jääb selle asemele üks töötuskindlustusskeem. See tähendab, et lisaks olemasolevale töötuskindlustushüvitisele luuakse uus töötushüvitis - baasmääras töötuskindlustushüvitis - ja senisel kujul töötutoetus kaob.  

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul vastab uus töötushüvitiste süsteem paremini tänapäeva tööturu vajadustele ning vähendab dubleerimist. “Uus süsteem saab inimeste jaoks olema lihtsam ja õiglasem. Need kes on töötuskindlustusse panustanud, saavad sealt töö kaotuse korral ka vajalikku tuge. Süsteem saab mõistlikum olema ka riigi jaoks, sest praegusel kujul töötutoetus täidab osaliselt toimetulekutoetuse rolli ja üksteist dubleerivaid toetusi ei ole mõistlik üleval pidada,” nentis Keldo. 
 
Uues töötushüvitiste süsteemis makstakse töö kaotusel inimesele kas: 

  • praegust sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist (juhul kui inimene on töötanud 3 aasta jooksul vähemalt 1 aasta ja tema töösuhe lõppeb sunnitult) või 
  • uut baasmääras töötuskindlustushüvitist (juhul kui inimene on töötanud 3 aasta jooksul vähemalt 8 kuud).   

Ministri sõnul suurt osa töötavatest inimestest muudatused ei puuduta ning töö kaotamisel kehtib neile sama süsteem, mis praegugi. „Muudatused puudutavad peamiselt omal soovil töölt lahkujaid ja neid, kes pole töötuskindlustussüsteemi panustanud ehk töötanud vähemalt kaheksa kuud viimase kolme aasta jooksul. Esimeste jaoks muutub süsteem õiglasemaks – nad hakkavad saama uut hüvitist, ja teiste puhul ongi eesmärk motiveerida inimesi tööle minema,“ rääkis Keldo.  

Muudatuste tulemusel paraneb oluliselt ka ligi 3500 vähenenud töövõimega inimese majanduslik toimetulek. “Võrreldes kehtiva süsteemiga saab töötu vähenenud töövõimega inimese asendussissetuleku kasv olema ligi kahekordne. Täna peab osalise töövõimega inimene töötuse korral tulema toime ligi 370 euroga, 1. jaanuarist 2026 saab ta sellele lisaks 443 eurot baasmääras hüvitist,” selgitas minister. “Lisaks on meil täna näiteks ligi 3500 inimest, kes on maksnud töötuskindlustusmakset, kuid praeguses süsteemis töötutoetust ei saa ja see ei ole õiglane.” 

Õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele tekib inimestel, kes on tasunud töötuskindlustusmakseid, täpselt nii, nagu see on ka sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise puhul. Kui sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise suurus sõltub inimese eelnevast palgast, siis baasmääras töötuskindlustushüvitise suurus on seotud alampalgaga ehk moodustab 50 protsenti eelmise kalendriaasta töötasu alammäärast.     

Uues süsteemis võetakse arvesse ka majandusolukorda. “Kui majandusel läheb halvemini ja tööpuudus on suur, makstakse hüvitist kauem. Nii aitame inimestel hakkama saada, aga väldime ka olukorda, kus jäädakse üksnes toetuste peale elama,“ lisas Keldo. 

Baasmääras töötuskindlustushüvitise maksmise kestus on kuni 180 kalendripäeva. Kõrge tööpuuduse olukorras, ehk kui registreeritud töötuid on 20 protsenti rohkem, kui viimasel kolmel aastal keskmiselt, pikeneb selle maksmine automaatselt 60 päeva võrra ehk 240 kalendripäevani.    

Muudatused ei mõjuta inimeste töötuna arvele võtmise ja tööturuteenuste saamise õigusi. Samuti ei mõjuta need ravikindlustuse olemasolu, ehk kui inimene kaotab töö või lahkub omal soovil, on tal ka edaspidi õigus end Töötukassas arvele võtta, saada sealt nõustamist ja muid teenuseid ning tagatud on ka ravikindlustus. 

Inimesel, kes uuele baasmääras hüvitisele ei kvalifitseeru – kes on nt töötanud viimase kolme aasta jooksul vähem kui 8 kuud, kes jäävad leibkonna ülalpidamisele, on omandanud haridust, kasvatanud last vms –  kuid kes vajab igapäevaseks toimetulekuks riigi abi, on õigus taotleda toimetulekutoetust. Töötutoetust ei asendata toimetulekutoetusega. Viimase puhul on tegu sotsiaalhoolekande süsteemist makstava vajaduspõhise toetusega üksnes neile leibkondadele, kes oma igapäevaste kulude katmisega toime ei tule ning vajavad riigi abi.  

Allikas:

https://www.mkm.ee/uudised/tootushuvitiste-susteem-muutub-2026-aastast-lihtsamaks-ja-oiglasemaks

Üksikasjad

Riigikogu kehtestas uue töötuskindlustuse maksmise süsteemi
Riigikogu võttis kolmapäeval vastu töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muudatused, millega lõpetatakse alates järgmisest aastast senisel kujul töötutoetuse maksmine ning kehtestatakse uus töötuskindlustuse maksmise süsteem.
Inimesed, kes hüvitise nõuetele ei vasta, saavad kohalikult omavalitsuselt taotleda toimetulekutoetust.
Inimesed, kes hüvitise nõuetele ei vasta, saavad kohalikult omavalitsuselt taotleda toimetulekutoetust.

Edaspidi makstakse töö kaotuse korral registreeritud töötule kas sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist või uut loodavat baasmääras töötuskindlustushüvitist. Senine töötuskindlustushüvitis nimetatakse ümber sissetulekupõhiseks töötuskindlustushüvitiseks ja selle saamise tingimusi ei muudeta.

Toimetulekutoetus ka perest eraldi elavale noorele
Baasmääras töötuskindlustushüvitis määratakse inimesele, kes on töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul töötanud vähemalt kaheksa kuud. Hüvitist makstakse kuni 180 päeva ja selle suurus on 50 protsenti eelneva kalendriaasta töötasu alammäärast – tänavu oleks hüvitis seega 374,5 eurot kuus. Inimesed, kes hüvitise nõuetele ei vasta, saavad kohalikult omavalitsuselt taotleda toimetulekutoetust.

Prognoosi kohaselt kasvavad seaduse rakendamisel kulud järgmisel aastal 2,3 miljonit eurot, sest samal ajal makstakse enne järgmisel aastal määratud töötutoetusi ja uue süsteemi järgi määratud baasmääras töötuskindlustushüvitist. Aastatel 2027 ja 2028 hoiab riik kokku vastavalt umbes 23,2 ja umbes 25,3 miljonit eurot.

Seadusemuudatused lahendavad ka õiguskantsleri tõstatatud probleemi, et kuni 24-aastasele perest eraldi elavale õppurile saab maksta toimetulekutoetust üksnes juhul, kui tema perekonnale määrati eelmisel või jooksval kuul toimetulekutoetus. Seadusemuudatus annab võimaluse kuni 24-aastasele perest eraldi elavale õpilasele või üliõpilasele erandkorras toimetulekutoetust maksta ka siis, kui tema perekonnale toimetulekutoetust määratud ei ole, ent tema suhted pereliikmetega on katkenud või vanematel puudub võimekus last toetada.

Töövõimetoetuse ümberarvutamisele lisandub uus erand
Sotsiaalkomisjon tegi muudatusettepaneku, et töövõimetoetuse seadus põhiseadusega kooskõlla viia. Mullu juunis toetas riigikogu õiguskantsleri vastavat ettepanekut ning komisjon sai ülesande algatada eelnõu töövõimetoetuse seaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks.

Muudatusettepanekuga lisati töövõimetoetuse suuruse arvutamise erandite hulka võimalus hõlmata ka olukord, kus inimesele makstakse ühes kalendrikuus välja nii eelmise kuu töötasu kui ka töölepingu või teenistussuhte lõppemisel samal kuul teenitud töötasu, mis oleks tavapäraselt makstud välja järgmisel kuul.

Töövõimetoetuse ümberarvutamist saab inimene taotleda juhul, kui tõendab töötukassale, et tema sissetulekud ületavad 90-kordset päevamäära seetõttu, et talle on ühes kalendrikuus makstud nii eelmise kuu töötasu kui ka töölepingu lõppemise tõttu samal kuul teenitud, kuid veel maksmata töötasu. Töövõimetoetuse ümberarvutamiseks tuleb esitada töötukassale avaldus ja tööandja tõend, kus on näha saadud tasud ja tasude liik, ning väljavõte töölepingust, kus on näha kokkulepitud töötasu saamise aeg.

Üksikasjad

Telia hoiatab: valesti seadistatud kontoritarkvara ohustab pea iga kümnenda ettevõtte turvalisust.

 

Kuigi Google Workspace ja Microsoft 365 on levinud tööriistad koostööks ja failide jagamiseks, ei tohi unustada, et nende turvaline kasutamine algab õigetest seadistustest. Telia küberturbelahenduste arhitekt toob välja kuus levinumat turvaohtu ja seadistusprobleemi, mida kontoritarkvara puhul kindlasti tähele panna.

Telia viis oma äriklientide seas läbi kasutusel oleva pilvekeskkondade Microsoft 365 ja Google Workspace’i seadistuste kontrolli. Selgus, et keskmiselt 45% ettevõtete endi tehtud seadistustest vajab parendamist ja 10% praegusest seadistustest kujutavad potentsiaalset ohtu ettevõtte andmetele.

“Kuigi Google Workspace ja Microsoft 365 muudavad töö sujuvamaks, tuleks enne kasutuselevõttu kindlasti üle vaadata vaikeseaded, et vältida andmete lekkimise riski,” rõhutab Telia küberturbe lahenduste arhitekt Matis Palm. Tema sõnul saab välja tuua kuus levinumat turvaohtu ja seadistusprobleemi, mida ettevõtted tavaliselt ei teadvusta või pole osanud seadistada, kuid mida on vältida väga lihtne.

1. Google Drive ja OneDrive abil jagatavatele failidele on liialt vaba ligipääs ning jagamine ei ole piiratud.

Näide igapäevaelust: Töötaja jagab faili lingiga, mille vaikesätted lubavad juurdepääsu kõigile, kellel on link – ka võõrastel. See võib viia andmelekkeni, rikkuda andmekaitsenõudeid ja ohustada ettevõtte mainet.

„Töötajal puudub sageli ülevaade, kes failidele ligi pääseb ja mida nendega tehakse. Selleks on soovitatav määrata jagatud linkidele aegumistähtaeg, kasutada välisjagamisel kinnitamisprotsesse või eraldi OneDrive/SharePointi saite ning piirata failijagamist ainult ettevõttesisestele kasutajatele,” rääkis Palm.

2. Gmaili või Outlooki (Exchange Online) kaitse on puudulik

Näide igapäevaelust: töötaja saab näiliselt kirja oma juhilt, kus palutakse kiiresti maksta arve. Kuna töötaja ei oska vahet teha, et tegemist ei ole tema ülemuse korrektse töökontoga, siis kiiruse huvides teeb ta ülekande ära.

„Tegemist oli petukirjaga, mille saatja aadress oli oskuslikult võltsitud ning mida töötaja meilisüsteem ei suutnud tuvastada,“ selgitab Palm. Selliste olukordade ennetamiseks tuleks kasutada rämpsposti ja pettuste vastaseid filtreid – näiteks Microsoft Defender for Office 365 Plan 1 või Business Premium litsentsi.

Lisaks peaks tööandja investeerima töötajate küberteadlikkusse, kasutades selleks interaktiivseid koolitusplatvorme, mis aitavad töötajatel õppida ära tundma kahtlasi e-kirju ja potentsiaalseid petuskeeme. Näiteks tuleks õpetada, et arvelduskonto muutusi käsitlevates meilivestlustes tuleb rakendada nn „nelja silma põhimõtet“ ning võimalusel kinnitada olulised muudatused ka teise kanali, näiteks telefonikõne kaudu.

3. Kõik (ka endised töötajad) on administraatorid

Näide igapäevaelust: ettevõtte IT-osakond läheb kergemat teed pidi ja annab igale platvormi kasutajale maksimaalsed õigused nii pilvekeskkonnas kui tööarvutis. Samal ajal puudub ettevõttel korrektne protsess, mida teha endiste töötajate kasutajatega.

Telia küberturbe lahenduste arhitekt rõhutab nn „väikseimate õiguste“ põhimõtte (Least Privilege) järgimise olulisust: igale töötajale tuleks anda vaid need ligipääsuõigused, mis on konkreetselt vajalikud tema tööülesannete täitmiseks. Kõik õigused peaksid olema seotud dokumenteeritud profiiliga, mille alusel need ajutiselt aktiveeritakse ja pärast töö lõppu eemaldatakse. Administraatori õigused peaksid olema ainult valitud kasutajatel ja neile peab rakenduma mitmikautentimine ning soovitatavalt ka füüsiline autentimisseade (nt YubiKey või TitanKey). Samuti on oluline, et ettevõttel oleks selge protsess endiste töötajate õiguste eemaldamiseks, vältimaks pahatahtlikke tegevusi pärast töösuhte lõppemist.

4. Tööfaile saab salvestada igasse seadmesse

Näide igapäevaelust: töötaja salvestab ärikriitilised dokumendid isiklikku telefoni ja tööarvutisse, mis puhkuse ajal varastatakse. Ettevõttel puudub info salvestatud andmete kohta ning võimalus seadmeid hallata või andmeid kustutada. Selline olukord sai tekkida, kuna ettevõte ei olnud piiranud, millistest seadmetest pääseb ligi Microsoft 365 keskkonnale ega kehtestanud failisalvestuse reegleid.

„Ligipääs tundlikele andmetele peaks olema lubatud vaid turvalistest, ettevõtte kontrollitavatest seadmetest. Selleks tasub kasutada seadmehaldustarkvara, nagu Microsoft Intune või Miradore Online Premium,“ soovitab Palm. Samuti soovitab ta kehtestada tehnilised turvanõuded, mis võimaldavad vajadusel kadunud seadmetest andmed kaugkustutada ning piirata USB-mäluseadmete kasutamist tööarvutites.

5. Teamsis ja Google Chatis puuduvad piirangud

Näide igapäevaelust: ettevõtte Teamsi kanalisse lisatud väline partner saab ligipääsu kogu meeskonna suhtlusele ja failidele, sh tundlikule infole, mis ei ole temaga seotud. Partner lisati ajutiselt ühe projekti tarbeks, kuid puudusid selged ligipääsupiirangud ja „Guest“-kasutajate õiguste haldus. Kuna Teams on seotud ka dokumentide ja märkmete jagamise tööriistadega (nt OneDrive, Google Drive), võivad tagajärjed olla ulatuslikud.

„Ettevõtted peaksid lubama välistel partneritel ligipääsu ainult konkreetsetele projektidele ja piirama täpselt, mida nad näevad ja teha saavad. Lisaks on oluline koolitada töötajaid Teamsi õiguste, võimaluste ja turvapiirangute osas, et vältida infoturberiske,“ soovitab Palm.

6. Turbealarmid ei ole sisse lülitatud ja/või keegi ei jälgi neid

Näide igapäevaelust: pärast ühe teenusepakkuja juures toimunud andmeleket on tumeveebi sattunud ka ettevõtte viie töötaja kontode kasutajanimed ja paroolid. Nendega logitakse ettevõtte keskkonda teiselt poolt maakera, kuid keegi isegi ei märka seda, sest puudub nii alarmteavitus kui ka mitmefaktoriline autentimine.

„Sisselogimiste ja turvahäirete monitooring peab olema alati aktiivne. Samuti tuleks regulaarselt jälgida Microsofti turbeportaali kaudu tekkinud alarme, mis annavad infot selle kohta, kes, kust ja millal on keskkonda sisse loginud,“ rõhutab Palm. „Lisaks on soovitatav rakendada Conditional Access-poliitikat, et saada teavitusi kahtlastest sisselogimistest – näiteks tundmatutest asukohtadest või seadmetest, mis ei ole ettevõtte poolt hallatud.“

Palm rõhutab, et Google Workspace’i ja Microsoft 365 kasutamisel ei tohi liiga mugavaks muutuda ning ettevõtte juhtkond või IT-osakond peaks regulaarselt hoidma silma peal sellel, kuidas on jagatud töötajate vahel ligipääsud, kuidas faile jagatakse ning kas on olemas nii inimesed kui ka protsessid, kelle ülesanne on jälgida eri turbeintsidente.

 

Allikas: https://digitark.telia.ee/era/telia-hoiatab-valesti-seadistatud-kontoritarkvara-ohustab-pea-iga-kumnenda-ettevotte-turvalisust/

Üksikasjad

Uuest aastast ei maksustata ettevõtete kasumit.

Valitsus kiitis heaks julgeolekumaksu muudatused: uuest aastast ei maksustata ettevõtete kasumit ega inimeste tulusid alates esimesest eurost. Kaitsevõime pikaajaliseks tugevdamiseks saab käibe- ja tulumaksumääraks tähtajatult 24%.

Rahandusminister Jürgen Ligi rõhutas neljapäeval toimunud valitsuse pressikonverentsil, et valitsus ei tee muudatusi kodanike turvalisuse arvelt: „Regulatsioonide puhul valitsus ei jätnud tunnistamata, et me ei tee neid kodanike turvalisuse arvel. See, et Euroopa on turvaline paik, on omaette väärtus.“

Samuti tõi ta esile, et kuigi maksumuudatused vähendavad nii inimeste kui ettevõtete maksukoormust ja taastavad maksusüsteemi loogika, tuleb loobuda maksu tähtajalisusest: „Geopoliitilised arengud ei jäta enam tõenäoliseks võimalust, et kaitsekulude puhul töötaks ajutine lahendus,“ tõdes Ligi. Finantsplaanide optimistlikkus ei pruugi tema arvates keerulises rahvusvahelises olukorras püsida iseenesestmõistetavalt.

Ettevõtlust soosiv maksusüsteem

Ettevõtete jaoks toob Ligi sõnul uus süsteem kaasa lihtsama ja ettevõtjale sõbralikuma lahenduse. Edaspidi maksustatakse ainult siis, kui kasumit jagatakse, mitte iga kord, kui ettevõte kasumit teenib. „Ettevõtted peavad ka ühiskonda panustama. Lihtsalt see maksusüsteem peab olema ettevõtlusele sobiv.“

See loob ettevõtetele selgema ja soodsama keskkonna, mis omakorda hoogustab ettevõtlust ja majanduskasvu. „Prognoosijad toovad välja maksusüsteemi korrastamist ühe majanduse stiimulina,“ rääkis Ligi.

Maksuleevendus väiksemapalgalistele

Ka inimestele toovad muudatused leevendust. Eriti võidavad sellest vähemkindlustatud maksumaksjad, kuna tulumaks rakendub peale maksuvaba tulu mahaarvamist. Praegune lahendus oleks toonud 2% maksukohustuse alates esimesest eurost.

Tulumaksumäär jõuab 24%-le 2026. aastast. Kahe protsendipunkti võrra kasvab ka ettevõtluskonto maksumäär ja on järgmisest aastast 22% ning teise sambaga liitunul sõltuvalt tema kogumisvalikust 24, 26 või 28 protsenti.

Julgeolekumaksu teine komponent, selle aasta 1. juulist rakenduv 24% käibemaksumäär, jääb jõusse nii, nagu kehtivas seaduses ette nähtud. Kaob vaid maksu lõpptähtaeg.

Allikas:https://arileht.delfi.ee/artikkel/120375940/uuest-aastast-ei-maksustata-ettevotete-kasumit-ligi-maksususteem-peab-tootama-ettevotjate-kasuks

Üksikasjad
Valitsus toetas ettevõtjate ettepanekuid kaotada aegunud nõuded.
 
Stenbocki maja, 8. mai 2025 – Valitsus toetas efektiivsuse ja majanduskasvu nõukojas tehtud ettepanekuid ettevõtluskeskkonna lihtsustamiseks. Toetuse saanud pakett puudutas mh töökeskkonna ülemääraste nõuete vähendamist, alkoholiregistri kaotamist ning kodulaenu refinatseerimise tehingu odavamaks ja lihtsamaks muutmist.

„Efektiivsuse- ja majanduskasvu nõukojale on tehtud üle 500 ettepaneku ettevõtluse halduskoormuse vähendamiseks. Täna jõudsid esimesed ettepanekud valitsusse otsustamiseks,“ ütles peaminister Kristen Michal. „Näiteks kaotame osad ebamõistlikud töötervishoiu nõuded, mis tegelikkuses seda kuidagi ei taga. Tööandjal on täna kohustus kontrollida kord kuus redeleid, mõistlik oleks neid kontrollida kasutamise sageduse järgi. Teiseks, kodulaenude ühest pangast teise viimise puhul kaob ära notarikulu. Kaotame 30 aastat tagasi rajatud alkoholiregistri, millega hoiavad ettevõtted aastas kokku 5 miljonit eurot. Töö käib hoogsalt, järgmisel nädalal juba uued otsused.“

Kaotame ajast ja arust nõuded töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas 

Tööandjate esindusorganisatsioonidelt, Eesti Kaubandus-Tööstuskojalt, (KTK) ja Eesti Tööandjate Keskliidult (ETKL) saabus kokku 68 ettepanekut töötervishoiu ja -ohutuse valdkonna lihtsustamiseks. Täna toetas valitsus neist 25-te.

Ülejäänud ettepanekuid analüüsib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium veel täiendavalt. Mitmed neist eeldavad põhjalikumat arutelu teiste osapooltega ja ka ettevõtjate nõukojaga ning nendega tegeletakse edasi  enne sügist. Muudatused on suunatud peamiselt tööandjate ja tööinspektsiooni halduskoormuse vähendamisele. 

„Muudatustes oleme hoolega jälginud, et need ei seaks ohtu töötaja heaolu ja tervist hoidvat töökeskkonda,“ rõhutas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo. “Kaotame vananenud nõudeid, näiteks ühe-inimese ettevõtte kohustust määrata end iseendale esmaabi andjaks või määrata esma-abi andjaid haiglas.”

Lihtsustame kodulaenude refinantseerimist 

Valitsus otsustas vähendada bürokraatiat ja kulusid kodulaenu refinantseerimisele ja toetas muudatusi, mis lihtsustavad laenude viimist ühest pangast teise.

Näiteks kui klient soovib kodulaenu intressi alandamiseks panka vahetada, ei pea ta hüpoteeki või muud tagatist uuesti notari juures kinnitama, kui laenutingimused ei lähe tema jaoks kahjulikumaks.

„Tulevikus ei pea enam kodulaenu viimiseks ühest pangast teise hüpoteegi ümbervormistamiseks notari juurde minema. Kui lepingu tingimused ei muutu ja muutub ainult pank, kelle kasuks hüpoteek seatakse, jääb notari juurde minemise kulu inimesel ära,“ ütles justiits- ja digiminister Liisa Pakosta. 

Notari roll on kaitsta laenuvõtjat, selgitades talle laenu ja tagatisega seotud riske. Kui laenu refinantseerimisega lihtsalt alandatakse intressi ja uusi kohustusi ega tagatisi ei lisandu, siis pole laenuvõtjal vaja lisakaitset, sest olukord ei muutu tema jaoks riskantsemaks. 

Minister Pakosta tõi välja, et lisaks pankade konkurentsi ja tarbija valikuvõimaluste suurenemisele võidab tarbija eluasemelaenu refinantseerimisel notariaalse nõude ärakaotamisega kodulaenuga seotud ühekordse kuluna märkimisväärse summa. „Näiteks 150 000 euro suuruse kodulaenu refinantseerimisel on notaritasu Eesti Panga andmetel 275 eurot, mis jääb siis laenu ühest pangast teise viimisel ära,“ sõnas Pakosta. 

Juba varem on valitsus toetanud ettevõtjate ettepanekut kaotada kodulaenude refinantseerimisel hindamisakti nõue. Vastava eelnõu esitas valitsus Riigikogule paar nädalat tagasi. Hindamisakti mittekoostamisega hoiab eluasemelaenu refinantseerimisel panka vahetav inimene kokku veel vähemalt 280 eurot. 

Kaotame alkoholiregistri

Valitsus toetas ettevõtjate ettepanekut kaotada 1994. aastast käivitatud alkoholiregister, mis omal ajal tagas, et turule jõuaks ainult laboratoorselt kontrollitud kvaliteediga alkohol. Tänaseks kasutab alkoholiregistri infot üksnes maksu- ja tolliamet, kes oma tööd muutes saab registri teabe kätte ka teisiti.

Registri kaotamise kõrval vaatab riik üle, kuidas võiks edaspidi alkoholi nõuetekohasuse kontroll toimuda. Praegu peab alkoholi tootja, maaletooja või turustaja taotlema iga toote kohta registrikannet. Kande tegemiseks tuleb tasuda riigilõiv, esitada elektrooniline või paberil taotlus koos laborikatse protokolli, etiketi näidiste ja tollideklaratsiooniga.

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase hinnangul on otsus valitsuse selge signaal ettevõtluse toetuseks. „Alkoholiregistri kaotamine on konkreetne meede, mis tuleneb otseselt ettevõtjate vajadustest ja vähendab märkimisväärselt bürokraatiat ning avardab ettevõtete tulevikuväljavaateid," lausus Terras.

Alkoholiregistri kaotamisega saavad ettevõtjad tulla uute toodetega turule kiiremini ja väiksemate kuludega. Üks laborikatse maksab 200–500 eurot ning seda teevad Eestis kaks asutust. Kui arvestada maksimaalse hinnaga 500 eurot, võis 2023. aastal laborianalüüside kogukulu olla kuni 5,1 miljonit eurot.

2023. aastal kanti alkoholiregistrisse 10 190 toodet, pikendati 3061 registrikande kehtivust ning registrisse kandmist taotles 330 ettevõtjat.

Kokku on valitsus tänaseks toetanud või juba ellu viinud 38 ettevõtjate ettepanekut.

https://valitsus.ee/uudised/valitsus-toetas-ettevotjate-ettepanekuid-kaotada-aegunud-nouded

  1. Kas alaealisega võib sõlmida käsunduslepingu?
  2. Tegeliku töösuhte varjamine.
  3. Millisel juhul on lubatud töötasust kinnipidamine või leppetrahvi nõudmine?
  4. Kevadpüha, 1. mai on riigipüha ja puhkepäev.