Merike Lees

Vanemahüvitist saavad emad või isad, kellele makstakse tööandja majandustulemuste põhjal aastaboonust, kaotavad raha täielikult, kui boonus ületab 11 000 krooni.

Kui preemia on üle 11 000 krooni, siis jääb hüvitise määraks 0, ütles sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna nõuniku asendaja Katre Pall. Kui ettevõte maksab oma töötajale preemiat, siis riik vähendab oma hüvitist ja saaja jaoks sissetulek kas ei suurene või suureneb vähem.

Preemia suurendab nn emapalka saava naise sissetulekut, kui selle suurus jääb 2200 ja 11 000 krooni vahele. Paraku ei lisandu preemia emapalgale, sest preemia tõttu vähendab riik töötajale makstavat hüvitist preemiakuul, mis vähendab preemia efekti või nullib selle täielikult.

Kuna tegemist on eelmisel aastal tehtud töö eest saadud tasuga, võiks selle arvesse võtta emapalga suuruse määramisel ja vanemahüvitis ümber arvestada. Seda aga riik ei tee, mistõttu vanemahüvitist saav lapsevanem kaotab sisuliselt preemia täielikult või suures osas.

“Me ei saa öelda, et nad preemia kaotavad – nad on ehk saanud ka eelmisel aastal preemiat ja see on võetud arvesse nende vanemahüvitise suuruse arvestamisel,” ütles Pall.

EMT maksab oma töötajatele samuti aasta majandustulemuste alusel boonust vastavalt sellele, kui kaua töötaja neil on töötanud. Ettevõtte personalijuhi Milvi Tepi sõnul ei ole neil veel preemia kättesaamise probleemi kerkinud, kuna preemiad maksti välja märtsi viimasel nädalal.

Tepi sõnutsi on tegu noorte naistega, kes on ettevõttes veel vähe töötanud ja kelle preemiasumma jääb alla 10 000 krooni, mistõttu nad ei kaota kogu summat, vaid siiski mõnevõrra võidavad.

Kuna preemiasummat ei pea kinni pidama töökoht, vaid töötaja peab sellest teatama sotsiaalkindlustusametile, kes peab hüvitise kinni, siis ei välistanud Tepp ka töötajate teadmatust selles küsimuses.

Tiiu Heinla sotsiaalkindlustusameti pensionide ja toetuste osakonnast ütles, et juhul kui inimene ei teata oma preemiasummast õigel ajal sotsiaalkindlustusametisse, saavad nad sellest teada maksuameti kaudu, kes edastab neile sotsiaalmaksu andmed. Vanemahüvitise saajale mitteteatamise eest karistust ei määrata, tema hüvitiselt tehakse mahaarvestus hiljem. Vanemahüvitise saamise ajal võib vanem saada ka töötasu. Kui see jääb alla 2200 krooni kuus, siis vanemahüvitis ei muutu. Üle 2200kroonise kuutöötasu puhul vähendatakse hüvitist.

Vanemahüvitist ei maksta, kui tulu ületab 11 000 krooni kuus. Töötamise korral peab hüvitise saaja teavitama tulu saamisest pensioniametit igal kuul, mil tulu teeniti. FIEdel vanemahüvitise suurus ei muutu.

Hüvitis väheneb sõltuvalt preemiasummast

vanemahüvitise arvutamise valem preemia või töötasu korral

uus hüvitis = (hüvitis + tulu) / 1,2 – tulu

Näiteks:
- hüvitis 6000 krooni
- sotsiaalmaksuga maksustatav kalendrikuu tulu 3000 krooni
- kuu hüvitis: (6000 + 3000) / 1,2 – 3000 = 4500 krooni

Vanemahüvitist vähendatakse 1500 krooni võrra, vanem saab kätte 7500 krooni 9000 krooni asemel, mis ta oleks saanud töötasu või preemia ja hüvitise summeerimisel.


Marge vastas teemale: #23704 16 aastat 4 kuud tagasi
Endal on hetkel sama teema käsil! Mida siis ikkagi teha? Ega muud pole midagi teha, kui et riiki tüssata ja riik pakub ise selle variandi välja ka (soovitati ettevõttel esitada maksuametile avaldus vale makse kohta ja minul maksta tulu tagasi, hiljem tööl olles saab firma tagasimakse teha, väikses firmas on see võimalik, kuid suures äärmiselt tülikas). Kui vaideid saata pensioniametile, siis poevad nad oma registripõhise arvestuse taha (seaduses sellest juttu ei ole), riiki kohtusse anda ei ole mõtet, vähemalt Eestis ja siis ongi ainuke võimalus, riiki natuke petta (soovitajad ehk pensioniamet seda pettuseks ei loe). Seadust lugedes saame aru teisiti, kui seda pensioniamet(tähendab seaduses on augud sees)ja kes kannatavad, oma riigi kodanikud, need kes näevad vaeva ja üritavad midagi korda saata. Siit moraal: nii nagu iga asjaga siin riigis, nii on ka vanemahüvitisega, kaotajaks on kodanik. Nõuanne teistele kellega sama asi võib juhtuda: jätke ettevõttesse reservi ja kui taas tööle lähete, siis alles laske need summad välja maksta. Sel juhul on kaotajaks riik, sest maksud laekuvad ju hiljem!