Artiklid

H E L I L E H T S A A R

Vestlusringis osalenud keskastmejuhid arvavad, et pühendumise loomine ja organisatsioonikultuur algavad tippjuhtkonnast, kes peab eesmärgiks seadma inimeste motiveerimise ja pühendumise kasvatamise.

Vestlusringis osalesid
- Ago Vilu, PricewaterhouseCoopersi auditi osakonna juhataja
- Tiina Lumiste, Eesti Info Keskuse turundusjuht
- Arvo Raja, Fortum Elekter ASi Viimsi piirkonna klienditeeninduse osakonna juhataja
- Taavi Tali, TNT Eesti kulleriosakonna juhataja

PricewaterhouseCoopers, Eesti Info Keskus, Fortum Elekter ja TNT Eesti osalesid üleeuroopalises uuringus “Parimad tööandjad – parimad tulemused” ning said kõrgeid hinnaguid ka oma töötajate pühendumusnäitajate osas.

Mida pühendumus teie jaoks tähendab?
Tiina Lumiste: Mind paneb pühenduma usk firmasse, kus ma töötan, ja toodetesse, mida arendan.

Oluline on ka see, et olen Eesti Info Keskuses n-ö alt üles kasvanud ja et inimesed on mind ise juhiks valinud – järelikult nad usuvad minusse. Kuidas ma saaksingi siis mittepühendunult tööd teha? Oluline on ka võimalus oma ideid teostada.

Töötajate pühendumus paistab välja ka sellest, et firma üle tuntakse uhkust, samastatakse end firmaga ning tahetakse endast anda 101 protsenti.

Arvo Raja: Oluline on suur saavutusvajadus, teha oma tööd nii hästi kui võimalik. Pühendumist võib ehk lahti seletada ka nii, et see on mitmetest asjadest loobumine teatud eesmärgi nimel.

Pühendumus tähendab ka seda, et kui sul on eesmärk silme ees, siis tagasilöökide korral ei lase sa kohe jalga. Igast tagasilöögist on alati midagi õppida.

Minu jaoks on väga oluline teada, et ma olen teinud õigeid valikuid – see annab kindlustunde. Nagu Tiinagi, sain ka mina reatöötajast klienditeeninduse osakonna juhatajaks ning mind valisid välja töökaaslased.

Taavi Tali: Mina olen suhteliselt noor juht ja samuti firma seest kasvanud. Oluline on, et sul lastakse teha seda, mida oma ideede teostamiseks vajalikuks pead, ja seejärel näha tulemust. See usaldus paneb tegutsema ja annab jõudu oma tööd tulemuslikult teha.

Ago Vilu: Eelkõige tähendab pühendumus minu jaoks usku sellesse, mida ma teen – et see loob väärtust nii teistele kui ka mulle. Oluline on uskuda, et minust sõltub midagi, et ma pole lihtsalt mutrike suures masinavärgis.

Tiina Lumiste: Juhi üks ülesanne on välja tuua häid asju ka kehvades olukordades. Hea juht suudab emotsioone suunata. Kui näed, et midagi negatiivset on tekkimas, siis saad juba eos nurinad vaigistada, kui oma alluvaid hästi tunned.

Arvo Raja: Tuleb osata pakkuda lahendusi, kui olukorrad ei suju – juhile on oluline oskus näha tunneli lõpus valgust.

Taavi Tali: Mina olen probleeme koos alluvaga arutanud ning lasknud tal endal üles leida valupunkti, kust ta saab juba ise välja pakkuda, kuidas edasi minna. Nii näitab inimene üles pühendumust ning tahtmist olukorda paremaks muuta.

Kas võib öelda, et pühendunud alluvatest kasvavad lõpuks välja juhid?
Tiina Lumiste: Sõltub organisatsiooni struktuurist. Meie organisatsiooni struktuur on suhteliselt lame ja palju võimalusi ettevõttesiseselt karjääri teha ei ole – võrreldes näiteks pangaga. Nii võibki juhtuda, et inimene areneb ettevõttest välja. Samas on see loomulik areng.

Ago Vilu: Jah, see on loomulik ja siin polegi midagi taga nutta. Kui pühendunud inimene liigub ka kuhugi mujale edasi, aga samas on rahul selle perioodiga, mis ta teie juures töötas, siis peaksid mõlemad pooled olema õnnelikud.

Mis paneb teid oma ettevõttes pühendunult töötama?
Arvo Raja: Ma olen mitme alaga tegelenud ja kui tuli pakkumine Viimsi piirkonda tööle asuda, siis leidsin, et tuleb tegeleda sellega, mida oled õppinud. Kuna mul oli tehnikumiharidus seljataga, otsustasin oma eriala juurde jääda. Mulle sai selgeks, et pole mitte ainult oluline teha õigeid asju, vaid õigeid asju ka õigesti teha. Selle mõttega ma ka tööle asusin.

Isikliku pühendumise juures on oluline see, et töö peab meeldima. Töö ei tohiks olla mingi juhul lihtsalt kohustuste täitmine. Mul on ka ülemustega vedanud, samuti on töökeskkond hea ja töökaaslased toredad. Kõik see loob hea tausta, et inimene annaks endast maksimumi.

Minu meelest on olulised enesetäiendamine ja juurdeõppimine ning Fortum hoolitseb selle eest, et töötajad õpiksid ja areneksid. Me võime küll vahel naerda eluaegsete tudengite üle, aga samas on see väärtus, kui inimene on võimeline õppima, arenema ja muutustega kaasa minema. Inimene ju elab, kuni õpib, ja õpib, kuni elab. Samuti on oluline ettevõttes paika pandud täpne sisemine töökorraldus, ning meil toetatakse ka oma tervise eest hoolitsemist.

Taavi Tali: Oluline on näha oma tegevuse tulemust ja tunda, et sellest, mida sa teed, sõltub midagi. Meil oli hiljuti firmas enesehindamine, milles osales umbes 30 inimest. Töötajad võtsid firma tegevuse kindlate kriteeriumite alusel n-ö tükkideks lahti, hinnati, mis on hästi ja mis tahaks parandamist. See nimekiri, kus olid kirjas parandamist vajavad asjad, läks ka tõesti töösse ning juhtkond arvestab firma enesehindamise käigus välja toodud parendusvajadustega.

See näitab, et julgedes midagi välja öelda, saad sa muuta firmat paremaks.

Kunagi ma mõtlesin, et pühendumus on see, mis paneb inimesel silmad hiilgama ja ta töötab nagu elektrijänes, jookseb mööda kontorit ringi ja suhtleb vahetpidamata kellegagi. Tegelikult pole see midagi sellist – pühendunud inimene on endas kindel ja veendunud, teab, mida tahab saavutada.

Ma tean, kuhu ma tahan välja jõuda, ja see panebki mind pühendunult töötama, erinevaid võimalusi proovima. Kuna ma saavutan oma tulemused enamasti läbi teiste inimeste, tähendab see paljuski oma suhtumise ja pühendumuse edasiandmist ka alluvatele.

Ago Vilu: Töö peab meeldima ja kui juba midagi teha, siis tuleb seda püüda teha kõige paremini. Olen samuti koos firmaga üles kasvanud ning sügavalt veendunud, et PricewaterhouseCoopers on oma valdkonnas Eestis parim. Sellest on omakorda tekkinud hasart, et oma igapäevase tööga ka klientidele tõestada, et me oleme parimad. Ning see hasart on minu jaoks üheks liikumapanevaks jõuks.

Ma arvan, et töösuhe peab mõlemale poolele midagi pakkuma – nii mulle, et ma areneksin edasi, leiaksin uusi ja huvitavaid asju, mida teha, kui ka tööandjale, kelle jaoks ma peaksin aitama firma väärtust tõsta.

Tiina Lumiste: Minu jaoks on tähtis, et inimesed usuvad minusse ja ma suudan neile midagi anda. Juhina ei saa oma päevakava sada protsenti teostada, sest alati on keegi, kes vajab tuge, sa pead alati olemas olema.

Eesti Info Keskuses töötatud aja jooksul olen ma kõike teinud – müünud, koolitanud, personaliga tegelenud – hea on teada kõigest kõike ja see annab lisajõudu. Teadmine, et ettevõte on turuliider, lisab samuti pühendumust.

Kindlasti on oluline, et firma omanikud annavad võimalusi plaanide teostamiseks ja usuvad uutesse toodetesse – see on ülivõimas tunne ja annab jõudu.

Ago Vilu: Palju sõltub ka sellest, kuivõrd juhtkond hoolib ja seda välja näitab.

Kui ma ühel hetkel tunnetaksin, et firmajuht ei hooli sellest, mida ma teen, siis mõjuks see mu tööle halvasti, samuti mõjuks minu alluvatele halvasti, kui mina oma hoolivust nende vastu ebapiisavalt välja näitan.

Kuidas juht saab alluvatele pühendumust edasi anda?
Ago Vilu: Tunnustamine on ääretult oluline. Paraku on eestlasele omane, et isegi kui mõtled oma töötajast tunnustavalt, siis sageli seda välja ei ütle.

Olen isegi avastanud, et mõnikord leiavad alluvad, et ma pole neid piisavalt tunnustanud, aga ma ise mõtlen, et kuidas ei ole – ma ju arvan sinu tulemustest nii hästi. Hästi arvamisest on aga vähe, tunnustust peaks ka välja näitama.

Taavi Tali: Ma olen püüdnud selle peale mitte välja minna, et kellelegi lihtsalt ühe sõnaga öelda “tubli!” või “hea!”. Tunnustamine on see, kui lähed inimese juurde, räägid temaga ja vestluse käigus ütled, et ta sai ühe või teise asjaga hästi hakkama ning nüüd on aeg vallutada veel suuremaid sihte. Tunnustamine peaks olema kahepoolne dialoog.

Tiina Lumiste: Töötajad peavad teadma firma eesmärke ja mängureegleid. Kui individuaalne eesmärk paika panna, siis inimene teab, et tema personaalne panus on hästi tähtis. Headest tulemustest tuleb rääkida ja kindlasti tunnustada. Kui sa aga tema saavutust ei märka, on see suurim viga.

Näiteks oli talvel juhus, et paljud kõnekeskuse töötajad olid haiged ning tervena püsinud inimesed pidid topeltkoormusega töötama. Mõtlesime, kuidas neid tänada. Selekteerisime välja inimesed, kes aasta jooksul polnud üldse haiged olnud, ning premeerisime neid piduliku õhtusöögiga uhkes restoranis.

Ago Vilu: Tunnustamisega võib tekkida ka see oht, et kui suure seltskonna ees kedagi tunnustada, siis need, keda parajasti ei kiideta, tunnevad end puudutatuna, sest nemad on ka head tööd teinud – eriti võib see juhtuda suure egoga inimestega.

Millist rolli mängib pühendumise juures raha?
Ago Vilu: Ainult raha tõenäoliselt pühenduma ei pane, aga liiga väike raha võib pühendumust maha võtta.

Tiina Lumiste: Eelmisel aastal tegime küsitluse, mis inimesi Eesti Info Keskuses kinni hoiab, mis neile meeldib ja mis mitte. Palk oli oluliste asjade edetabelis alles kolmandal kohal – head töökaaslased ja usk firmasse olid olulisemad.

Taavi Tali: Üks osa motiveerimisest on ka boonussüsteem – inimesed teavad, et kui nad pingutavad, saavad nad ka suuremat tasu. Mul on ka kogemus varasemast töökohast, kus palk oli väga hea, aga mind ei peetud suurt millekski, sest juht teadis kõike ja tegi kõike ning töötajad olid väikesed etturid, kel polnud võimalust ennast teostada. Seega on raha küll tähtis, kuid mitte kõige olulisem.

Te osalesite ka Hewitti uuringus “Parimad tööandjad – parimad tulemused”, mille raames uuriti ka pühendumust. Kas küsitlusankeeti täites avastasite enda kohta midagi üllatavat või pani see millegi üle järele mõtlema?
Taavi Tali: Mina hakkasin küll järele mõtlema, et kes ma TNTs olen ning kui palju minust oleneb. Kas ma saan iga päev anda endast parima? Igapäevase tegevuse käigus ei jää just palju aega analüüsida asju laiemalt, aga see küsimustik sundis seda tegema.

Arvo Raja: Me olime just enne seda täitnud kontsernisisese küsitluse ja esimesed avastused tegin selle põhjal. Igal juhul aga paneb pühendumusuuring enda sisse vaatama ja näed, kuidas su tegevust teised hindavad. See seob ja mõtestab ka vastutust.

Pane tähele!
Mis juhtub, kui juht ei ole pühendunud?

- Tiina Lumiste: Kui juht pole pühendunud, paistab see välja ning hakkab mõjutama ka alluvate tööd. Näiteks müügimeeskonnale on väga oluline, et juht tahaks ja oskaks neid innustada. Pühendunud juhi puudumine võib viia võimekamate inimeste lahkumiseni. Samuti võidakse püüda situatsioonist kasu lõigata – kui näiteks üks keskastmejuhtidest ei pühendu enam, siis on teistele tekkinud võimalus liikuda tema kohale.
- Arvo Raja: Esimese asjana märgatakse, et midagi on lahti, sest juhil pole enam indu ja optimismi. Ka majandustulemused võivad kannatada. Seejärel ehk vesteldakse juhiga ja hakatakse tagamaid lahkama.
- Ago Vilu: Kui minu suhtumine muutuks selliseks, et käiksin lihtsalt tööl ja teeksin täpselt nii palju, kui vaja on, siis kanduks see suhtumine tõenäoliselt edasi ka kolleegidele ja allu vatele. Osa töötajaid hak kaks oma tööd lõdvemalt võtma. Teised, kes tahavad endast alati parimat anda, kuid leiavad, et organisatsioon ei pinguta enam piisavalt, et olla parim, lahkuksid ilmselt mujale. Mittepühendunud juht kaotab oma tõsiseltvõetavuse.

Mida saab tippjuht teha, kui näeb, et keskastme- juhi pühendumus hakkab kaduma?

- Tiina Lumiste: Ta peaks hakkama otsima probleemi põhjust ning keskastmejuhiga rääkima. Üks põhjuseid, miks keskastmejuhil võib tekkida kriis, on see, kui talle ei anta võimalust oma ideid rakendada.
- Ago Vilu: Kriis võib tekkida ka siis, kui inimene näeb, et tal pole võimalik firma sees enam areneda. Sellisel juhul võib lahenduseks olla uute väljakutsete otsimine firma sees või ka tõdemus, et see mõlemapoolselt kasulik etapp on läbi saanud ja inimesel on aeg otsida uusi arenguvõimalusi mujal.
- Arvo Raja: Töö peab esitama piisavalt väljakutseid, siis ei kao ka motivatsioon.