Krista Taim
Lauri Matsulevits

Turistide voog, töökäte nõudlus, ümbrikupalkade vähenemine ja töötajate eneseteadvus kasvatasid aasta esimeses kvartalis hotellides ja restoranides palku 28% võrra.
Statistikaameti eile avaldatud andmeil kasvas I kvartalis kõige enam brutopalk hotellides ja restoranides, 24% kasv oli tervishoius ja sotsiaalhoolekandes.

Kui 2004. aasta I kvartalis oli hotelli- ja restoranitöötajate keskmine palk 4009 krooni, siis sel aastal 5135 krooni, jäädes siiski tuntavalt alla Eesti keskmisele palgale, mis on 7427 krooni. Võrreldes viie aasta taguse palgaga on hüpe olnud ligi kahekordne, kuigi vahepeal on ette tulnud ka langushetki.

Sokos Hotel Viru personalijuhi Maret Kaldmaa sõnul tõusid nende töötajate palgad, kuna mindi üle tulemuspalkadele, mis saadakse edukast eelarvetäitmisest, klientide rahulolust ja efektiivsusest. “Tunnitasu numbrid on samad, mis eelmisel aastal, aga tulemuspalk on olnud see, mis on palka tõstnud,” lisas ta.

SAS Radissoni müügidirektori Kersti Vaino sõnul pole neil palgad tõusnud. “Kui vaadata seda, et turism on kasvanud 30% ja Tallinnas on üle 1000 hotellikoha juurde tulnud ning madalama palgaga töökohtadel on personalist puudus, siis sealt ka palgatõus – et saada töötajaid. Pealegi on hotellitöötajate palgad olnud väga madalad ja peaksid teistele elualadele järele jõudma,” selgitas Vaino.

Restorani Gloria juhi Dimitri Demjanovi sõnul on kasvunumber tõene ja põhjused peituvad töötajate väärtustamises. “Mingi aeg oli väga suur tööjõuliikumine ühest restoranist teise. Tööandja ei väärtustanud tööjõudu. Praegune palkade tõus on väike progress ja näitab, et ettevõtjate peades toimus väike nõks, sest ikkagi teenindus ja köök on need, mis teevad restorani. Kui mõeldi, et asukohast ja interjöörist piisab, siis siiski see pehme pool on märksa olulisem,” selgitas Demjanov.

Tema hinnangul on tänu töötajate väärtustamisele paranenud ka toidu kvaliteet restoranides. “Palju rohkem räägitakse kokkadest ja usun, et elukutse prestiiþ on ka tõusnud. Need, kes juba oskavad midagi, väärtustavad ennast, tagasi on tulnud ka esimese lainega välismaale läinud kokad. Kui varem küsisid koka või teenindaja käest palgasoovi, jäädi vastus võlgu. Nüüd on ajad edasi läinud ja osatakse ka selle kohapealt suu lahti teha,” sõnas ta.

“Selline palgakasv teeb rõõmu. Vast on siis riigiametid maksuameti ja tööinspektsiooni näol tublisti tööd teinud ja pole enam nii palju ümbrikupalga maksmist. Meie rõõmustame selle üle, et tööturul tekib aus konkurents,” sõnas Tene Tõnutare, Olde Hansa personalijuht.

Sampo Panga makroanalüütiku Anne Karik-Uustalu sõnul on palgakasvu põhjustanud suurenenud turism, mis on positiivselt mõjutanud sektori majandustegevust ja võimaldanud tõsta ka töötajate palku. Heale konjunktuurile viitab ka töötajate arvu suurenemine sektoris võrreldes aastataguse perioodiga. Tööjõu nõudluse kasvul on kindlasti oma osa sektori keskmisel palgakasvul. Teisalt on palgakasvu kiirenemist mõjutanud kõrgem inflatsioon.

“Ka edaspidi võib eeldada, et sur­ve palkade 9–10protsendiliseks kasvuks püsib. Seda tingib juba olukord tööturul, kus nõudlus tööjõu järele kasvab, samas napib vaba tööjõudu, mistõttu töötajate saamiseks peab konkurentidest paremaid tingimusi pakkuma,” sõnas Karik-Uustalu.

Valdkonna kasvu näeb põhjusena ka Hansapanga makroanalüütik Maris Lauri. “Selles sektoris on palgad seni olnud madalad, see võib olla tõenäoline põhjus. Mingit mõju võis avaldada ka ümbrikupalkade vähenemine, aga arvan, et sellist tegevust võisid harrastada väikesed majutuskohad ja seal võis see pilt muutuda,” sõnas Lauri.

Haiglate liidu esimehe Meelis Roosimägi sõnul tõusid tervishoiusektoris arstide ja õdede miinimumtasud vastavalt 1. jaanuaril jõustunud palgakokkuleppele. Arstidel tunnitasu 50 krooni pealt 66 kroonile ja õdedel 25 kroonilt 35-le.

Mis puudutab aga statistikaameti pakutud 24protsendist kasvu, siis sisaldab see Roosimägi sõnul ka sotsiaalhoolekannet ega anna objektiivset pilti arstide ja õdede palgast, mille keskmine jääb ikkagi alla Eesti keskmise.

Suuremates pankades keskmised palgad üle 20 000 krooni
Eile avaldatud esimese kvartali palgastatistika järgi figureeris valdkondadest endiselt kindlal esikohal finantsvahendus.

Keskmine brutopalk finantsvahenduses oli tänavu esimeses kvartalis 19 627 krooni, mis on enam kui kaks ja pool korda kõrgem Eesti keskmisest, 7400kroonisest palgast. Näiteks Sampo Pangas oli keskmine palk 20 408 krooni ja SEB Eesti Ühispangas 20 996 krooni.

Kokku maksid pangad ja muud finantsasutused esimeses kvartalis palkadeks välja 412 miljonit krooni, eelmise aasta lõpu seisuga töötas finantsvahenduses kokku 7009 inimest.

Statistiliselt on iga aasta esimene kvartal olnud finantssektori töötajatele kõige meeldivam, sest sellesse perioodi on jäänud ka aastapreemiate ja tulemuspalkade väljamaksmine. Hansapangas sõltub tulemustasu nii ettevõtte tulemustest kui ka töötaja enda panusest.

Tulemustasude tõttu on aasta esimeses kvartalis pal­ga­kasv võrreldes eelmise kvartaliga alati hüppeli­ne, eelmise aasta viimase kvartaliga võrreldes tõusid finantsasutustes palgad tänavu esimeses kvartalis enam kui 5000 krooni võrra, järgmises kvartalis langevad nad taas 14 000–15 000 juurde.