Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja Piret Suitsu tuletas meelde, et lapse suvise töökoha puhul peab arvestama tööseaduses toodud alaealise töötamise reeglitega ning maksudega, mida ka lapse palgalt tasuda tuleb.

Teabekeskuse aastataguse uuringu järgi on iseseisva töö kogemus olemas vaid 19 protsendil Eesti 16-19-aastastest noortest. «Samas on noored, kes suvevaheajal tööl käinud, võrreldes teiste noortega hoolikamad oma raha hoidmisel ja kogumisel ning iseseisvamad rahaga seotud otsustes,» tõi Suitsu välja kooliaegse töökasvatuse kasulikke külgi.

«Lapsele suveks töökohta otsides tuleb aga teada, et mitte kõik tööd ei ole alaealistele seadusega lubatud. Nii ei tohi näiteks alla 12-aastane laps teha raha eest põllutööd, ehkki omal aiamaal porgandeid rohida või marju korjata ei keela muidugi keegi,» lisas ta.

«Lapsele sobivate ülesannete keerukuse ja kestvuse eesmärgiks pole aga mitte kius vaid vajadus tagada lapse ohutus ja kaitsta tema tervist, mille eest vastutavad nii tööandja kui ka lapsevanem, seega pole tegu sobimatute nõuetega,» nentis Suitsu.

Kui laps läheb tööle töölepinguga, peab ta saama vähemalt miinimumpalka, mis tänavu on 1,73 eurot tunnis või 278,02 eurot kuus. Näiteks kui laps töötab poole koormusega, siis peab palk olema vähemalt 139.01 eurot kuus.

Eraldi reeglid kehtivad ka selle kohta, kuidas rakendatakse katseaega lühiajalise töötamise korral. «Kui töölepingu tähtaeg on lühem kui kaheksa kuud, ei tohi katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest. Leping ise aga ei tohi omakorda olla pikem kui pool koolivaheajast,» tutvustas Suitsu reegleid.

Nii tööst kui töötaja teenetest loobumisest tuleb katseajal teatada kirjalikult 15 kalendripäevase etteteatamisega. Ka laste puhul kehtib säte, mille kohaselt saab töölepingu ülesütlemise põhjuseks katseajal olla vaid katseaja eesmärgi mittetäitmine – see tähendab, et töötaja tervis, teadmised, oskused ja isikuomadused ei vastanud nõutavale tasemele.

«Tark on teada ka seda, et noor töötaja ei pea ülesütlemist põhjendama, kuid tööandja peab töötaja teenetest loobumisel andma kirjaliku selgituse,» tõi Suitsu välja veel ühe nüansi ning lisas, et kui lepingu pool, kes töölepingu katseajal üles ütleb, ei järgi etteteatamistähtaega, võib teine pool temalt nõuda hüvitist ette teatamata jäänud aja ulatuses.

Neto- ja brutopalk

Tööd alustav alaealine peaks tegema vahet ka bruto- ja netopalgal. «Tööandja räägib sageli brutopalgast, noor aga mõtleb netosummades. Nii võib töötasu kättesaamisel tekkida arusaamatusi,» märkis Suitsu. Lapse pangakontole laekuvalt summalt on tööandja juba arvanud maha maksud, mis on töötaja kohustuseks ning need maksuametile tasunud.

Maksuvaba tulu on Eestis hetkel 144 eurot kuus ja selleks, et sellelt rahalt maksu maha ei arvataks, peab töötaja tegema tööandjale vastava avalduse. Kui teenitud raha ületab selle summa, tuleb ülejäänult tasuda tulumaksu. Lisaks peab tööandja kinni ka töötuskindlustusmakse, mis on 2,8 protsenti palgast. Kohustusliku kogumispensioni makse üks protsent peetakse kinni juhul, kui noor sai töötamisele eelnenud aastal 18 või on vanem kui 18-aastane.

Riik lisab sellele summale pensionifondi kaks protsenti. Tavapärane skeem ehk kaks protsenti endalt pluss neli protsenti riigilt taastub 2012. aastast. Kui noorel täitus 18 eluaastat samal aastal, kui tööle minnakse, selle suve teenistusest kogumispensioni makset ei arvestata.

Tuludeklaratsioon

«Lapse teenistust on oluline silmas pidada ka siis, kui läheb iga-aastaseks tuludeklaratsiooni esitamiseks. Esimene asi, mida paljud ei tea, on see, et ka alaealise teenitud töötasu tuleb deklareerida, kui summa ületab 144 eurot aastas. Kui noor on aasta jooksul teeninud alla 12-kordse maksuvaba miinimumi ehk 1728 euro, on õigus kogu makstud tulumaks tagasi saada. Nii saab suvel tehtud töö eest väikese lisaraha veel ka varakevadel,» märkis Suitsu ja lisas, et paljudele on teadmata ka tõsiasi, et noor peab deklaratsiooni esitama ise ning vanematega koos ühisdeklaratsiooni teha ei saa.

Noor saab oma tuludeklaratsiooni esitada e-maksuametis interneti vahendusel ID-kaardi või pangakoodide abiga. Juhul kui deklaratsioon esitatakse paberil, peab alla 18-aastase noore deklaratsiooni allkirjastama lapsevanem või hooldaja.

Lapsevanemal või eestkostjal on alates teisest lapsest õigus saada täiendavat maksuvaba tulu 1728 eurot aastas iga kuni 17-aastase lapse kohta. «See on siinkohal tähtis seetõttu, et vanem peab lapse teenitud raha oma tuludeklaratsiooni mahaarvamiste osas lapse täiendava maksuvaba tulu juures ära näitama ja seda ka siis, kui see on alla maksuvaba tulu 144 euro,» selgitas Suitsu. «Lapse teenitu võrra, kus on arvestatud tema maksusoodustust, on lapsevanema kasutada olev maksusoodustus väiksem,» lisas ta.

Lapse teenitud raha osas soovitab Suitsu juba enne tööle asumist koos noorega paika panna, milleks raha kasutatakse: «Lastele tuleks juba maast madalast selgitada raha kogumise olulisust suuremate eesmärkide tarbeks. Vanem võiks lapsega kokku leppida, et näiteks pool teenitud rahast pannakse tallele mõne suurema ostu või hobi tarbeks. Et laps kogumise mõistlikkusest paremini aru saaks, võiks temaga koos arvutada näiteks seda, kui palju maksaks soovitud jalgratas, arvuti või muu kallim ese järelmaksuga ostes võrreldes sellega, kui palju kulub ise kogudes ning kui kaua selleks aega kuluks.»

Lapse motivatsiooni toetamiseks on hea nipp näiteks lisada mingi kogumisperioodi järel puudujääv osa eelarvesse ise – aga seda juhul, kui laps suvel tööd teeb, usinalt säästab ja kokku lepitud eesmärgid täidab.

7–12-aastane alaealine võib tööd teha 3 tundi päevas ja 15 tundi nädalas. Tal on lubatud teha kerget tööd kultuuri, kunsti, spordi või reklaami alal. Põllumajanduslikus ettevõttes tehtav töö (rohimine, kastmine) nimetatud tegevusalade hulka ei kuulu. Töölepingu sõlmimiseks on vaja seadusliku esindaja ja tööinspektori nõusolekut. Vajadusel tuleb kaasata elukohajärgne lastekaitsetöötaja, kui tööinspektoril tekib kahtlus lapse soovis tööd teha.

13–14-aastane või koolikohustuslik laps (põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni) võib töötada 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas. Tal on lubatud teha tööd, mille puhul töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Töölepingu sõlmimiseks on vaja seadusliku esindaja ja tööinspektori nõusolekut.

15-aastane mittekoolikohustuslik alaealine võib tööd teha 6 tundi päevas ja 30 tundi nädalas. Tal on lubatud teha tööd, mille puhul on töökohustused lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Töölepingu sõlmimiseks on vaja seadusliku esindaja nõusolekut.

16-aastane mittekoolikohustuslik ja 17-aastane võib töötada 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas. Töölepingu sõlmimiseks on vaja seadusliku esindaja nõusolekut.

Toimetas: Eger Ninn

Küsimus: Töötaja esitas otsuse, kus on märgitud, et töötaja on osaliselt töövõimetu ( 80 %). Töövõimetuse tekkimise aeg 06.06.2011, kestus 06.06.2011.-30.06.2012
Töötaja taotleb, et tööandja lõpetaks temaga töölepingu TLS § 88 (1) 1) alusel - töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu, et saaks siis töötuskindlustushüvitist.
Kas tööandjal on õigus selle otsuse alusel tööleping lõpetada? Töötaja on ju vaid 80 % töövõimetu, st osaliselt ja see otsus on väljastatud alles 06.06.2011.
Kas tööandja hakkab alates sellest otsuse kuupäevast lugema töötaja terviseseisundit, mis ei võimalda töötajal tööülesandseid täita nelja kuu jooksul?

Vastus: Töölepingu lõpetamine sõltub sellest, kas töötaja reaalselt saab oma tööd teha või mitte. Kui töötajal on kindlaks määratud töövõime kaotus 80% ulatuses, siis ilmselt paljusid töid ta ei saa teha, kuid samas võib konkreetne töö talle sobida ning tal olla võimekus selle töö tegemiseks.

Töövõime kaotuse protsent ei ole automaatselt tööandja poolt töölepingu lõpetamise aluseks. Neljakuuline periood omab tähtsust siis, kui töötaja ei ole pikka aega suutnud täita tööülesandeid, eelkõige ajutise töövõimetuse puhul, kuid see ei ole ainus võimalik alus töölepingu lõpetamiseks töötaja tervise tõttu ega ole omaette eesmärk oodata nelja kuu täitumist. TLS § 88 lg 1 p 1 alusel töölepingu lõpetamise initsiatiiv peab tulema tööandjalt, mitte töötajalt.

Töötajal on võimalik terviseseisundi pärast töölepingut lõpetada TLS § 91 lg 3 alusel. Kui töölepingu ütleb üles tööandja, peab ta vajadusel suutma tõendada, et töötaja ei olnud võimeline tervise tõttu oma tööd tegema.

Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas küsimusele advokaadibüroo LAWIN Lepik & Luhaäär.

Lemmi Kann
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.

E24 Majandus
Kui varem pidi II samba pensionifondi vahetades ühest fondist teise viima kogu summa, siis augustist võib uuele fondile usaldada näiteks kolmandiku.

Seni kogutud pensioni võib korraga hoida mitmes erinevas fondis ning osade kaupa ühest fondist teise viia, et nii riske vähendada. Kohustusliku pensionifondi osakute osaliseks vahetamiseks võib avaldusi esitada alates selle aasta 1. augustist. Vahetamine ühest fondist mitmesse tehakse ühe avaldusega ning avaldusel märgitakse teise fondi viidatave osakute protsent.

Kui on soov vahetada osakuid mitmest fondist, tuleb esitada mitu avaldust. Sampo Panga personaal- ja jaepanganduse direktori Tõnu Vanajuure kinnitusel tühistab iga uus sama lähtefondiga avaldus eelmise.

Juba kogutud summa saab ümber tõsta mõnda teise fondi 3 korda aastas, varasemalt sai seda teha korra aastas kalendriaasta alguses. Pärast seadusemuudatust saab kogutud summa teise fondi tõsta jaanuari, mai ja septembri alguses. Avaldus tuleb esitada hiljemalt üleeelmise kuu lõpuks, seega kas novembri, märtsi või juuli lõpuks.

«Näiteks avaldused, mis on esitatud kuni 2011. a. juuli lõpp, jõustuvad septembri alguses, mil toimub reaalne vahetus. Avaldused, mis on esitatud perioodil august kuni november, jõustuvad 2012. a. alguses,» kommenteeris LHV varahalduse juhatuse liige Mihkel Oja.

«Uue seadusega antud suurem vabadus enda pensionivara suunamisel tähendab kindlasti ka suuremat vastutust. II samba fondid ei ole oma olemuselt «turu ajastamist» võimaldavad tooted, mistõttu võib lühikese perioodi tootluse pealt tehtud otsus vahetusega kaasnevate kulude tõttu oodatud kasu asemel hoopis kahju tuua. Kuna investeerimisriski kannab investor, peab vahetamise otsust põhjalikult kaaluma,» nentis Swedbank Investeerimisfondide juhatuse liige Meelis Hint.

Pangad peavad kliendiga II samba teemal suheldes seletama inimesele, millised investeerimisriskid ühe või teise pensionifondi valimisega kaasnevad, muuhulgas seda, kellele konkreetne fond sobib.

Samuti peab selgitama, millised on pensionifondidega seotud kulud ning kui klient esitab fondivahetamise avalduse, siis millal ja mis täpselt selle alusel toimub ja millised on selle avalduse esitamisega seotud kulud.

Kui juba olemasolevat pensionit saab uude fondi viia kolm korda aastas, siis igakuised maksed uude fondi võib ümber suunata sisuliselt koheselt, kui selleks soov tekib. Avaldus jõustub esitamisest kolme tööpäeva jooksul.

Adele Pao

Küsimus: Töötajal on katseaeg, mis kestab veel 1 kuu, aga on näha, et ta ei saa konkreetse ametiga hakkama. Tööleping on vormistatud määramata ajaks. Nüüd tahame talle anda veel võimaluse ennast näidata teise ameti peal, aga teeme talle tähtajalise töölepingu. Kas seadus lubab ja kuidas seda näidada töölepingu lisas?

Vastus: Töölepingut ei saa vormistada tähtajalisena vaid eesmärgil kontrollida töötaja sobivust tööle. Seda eesmärki täidab katseaeg.

Kui töötajale soovitakse anda võimalus proovida muid tööülesandeid, siis tuleb teha töölepingu muudatus tööülesannete ja vajadusel ka muude tingimuste osas. Siiski ei kaasne töölepingu muudatusega katseaja uuesti algamine.

Seega peaks tööandja veenduma allesjäänud katseaja jooksul, kas töötaja sobib nendeks ülesanneteks. Hiljem on siiski võimalik töötaja mittesobivuse korral tööle lõpetada töölepingut TLS § 88 lg 1 p 2 alusel.

Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas küsimusele advokaadibüroo LAWIN Lepik & Luhaäär.

Lemmi Kann
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.

E24 Majandus

Igakuised maksed uude II samba pensionifondi võib augustist ümber suunata sisuliselt kohe, kui selleks soov tekib, juba olemasolevat raha saab teise fondi viia kolm korda aastas.

«Avaldus jõustub esitamisest kolme tööpäeva jooksul. See tähendab, et pensionikoguja saab operatiivsemalt reageerida kapitaliturgudel toimuvatele või muudele muutustele,» kommenteeris Nordea Pensions juht Angelika Tagel.

Sissemaksete suunamise korral alustatakse kogumist uues fondis, kuid olemasolevad osakud jäävad vanasse fondi. «Kui osakud võivad olla mitmes pensionifondis, siis sissemakseid saab samaaegselt teha vaid ühte pensionifondi,» lisas Swedbank Investeerimisfondide juhatuse liige Meelis Hint.

Varem sai raha uude fondi suunata kalendriaasta alguses.

Adele Pao